Abraham Stiller tegi Soomes seda, mida Oskar Schindler Poolas.
Tänu tema tegevusele pääses suur osa enne sõda Soome pagenud juutidest jätkusõja ajal Auschwitzi saatmisest.
Sellest Soome ajaloo vähetuntud seigast – juutide väljaandmisest natsidele – jutustab oma filmis „Sa pole üksi” Soome režissöör Klaus Härö, keda siinne publik teab eelkõige „Vehkleja” järgi.
Esimest korda maailmas Pimedate Ööde filmifestivalil ekraanile jõudvasse ajaloolisse draamasse on märkimisväärselt palju panustanud ka eestlased: filmi kunstnik on Jaagup Roomet, kostüümikunstnik Eugen Tamberg ja monteerija Tambet Tasuja. Suuresti Eestis filmitud linateose kaastootjaks on stuudio Taska Film.
Kokku on täna avalikustatud Balti filmi võistlusprogrammis 16 mängu-, dokumentaal- ja animafilmi, millest seitse on maailmaesilinastused.
Programmi kuraator Edvinas Pukšta kutsub kogema üllatusi, lõbusust, romantikat, aga ka šokki – ja seda rohkem kui üks kord. „Kõik filmid on piisavalt erinevad, aga kui ma peaksin siiski ühe ühendava joone välja tooma, oleks see vürtsikas Balti huumor. Üheksa-kümme filmi võib ühel või teisel viisil liigitada komöödiaks, kuid olenemata sellest, kas need on naljakad või mitte, on elu iroonia kohal ka mõnes teises loos,” ütles ta.
Eestist jõuab esimest korda publiku ette kolm dokumentaalfilmi.
Jaan Tootseni „Kikilipsuga mässaja” jälgib president Toomas Hendrik Ilvest tema ametiaja viimasel pooleteisel aastal, kui paralleelselt keerulise situatsiooniga maailmapoliitikas tuleb presidendil rinda pista eraeluliste probleemidega.
Eva Kübara filmi „Minu kallimad” peategelasteks on paarid, kes uurivad vabaarmastuse kaardistamata alasid ja astuvad suhetesse uute partneritega eelmistest lahku minemata.
Arko Okk portreteerib oma 3D-filmis „Ma sündisin garaažis” üht Eesti tuntumat arhitekti Emil Urbelit.
Juba esilinastunud filmidest on kavas Liina Triškina-Vanhatalo „Emalõvi” ja Helen Takkini „Elu ja armastus”.
Valikusse kuuluvatest Läti filmidest on nimekaim Gints Zilbalodise animafilm „Vooluga kaasa”, mis esilinastus Cannes´i festivalil ja on pälvinud juba auhindu paljudel festivalidel. Film, milles katastroofilise üleujutuse eest põgenev must kass leiab koos teiste loomadega varjupaiga mööda postapokalüptilist maailma seilaval laeval, kandideerib ühtlasi Euroopa filmiakadeemia parima animafilmi auhinnale ja Läti on esitanud selle ka parima mitteingliskeelse filmi Oscarile.
Maailma suurimatel, Sitgesi ja Austini fantaasiafilmide festivalidel on juba linastunud Mārčis Lāčise õuduskomöödia „Igaviku puudutus”.
Läti rahvusliku ärkamisaja vastupanu vaimu elustab oma ajaloolises draamas „Maa, mis laulab” Māris Martinsons – lugu käsitleb 1873. aastal toimunud Läti esimest laulupidu. Kirglikku koorijuhti Jurģist mängib Priit Pius, filmi tegevprodutsent on Anneli Ahven.
Maailmaesilinastus on Ivars Tontegode draamafilmil „Anna LOL”, mis avastab Z-põlvkonna hämaramaid nurki. Rahvusvahelise esilinastuseni jõuab Māris Maskalānsi dokumentaalfilm „Lõpp”, mille tegelased uurivad kehade lagunemist pärast surma. Liene Linde draamakomöödia „Must samet” on 30. eluaastates naise eneseavastamise lugu.
Leedu filmidest on tuntuim Laurynas Bareiša film „Kuiv uppumine”, mis võitis Locarno festivalil parima lavastaja ja näitlejaansambli auhinna. Ühtlasi esindab see Leedut parima mitteingliskeelse filmi Oscari kategoorias.
Ignas Miškinise film „Lõunamaa kroonikad” kujutab Šiauliai noorte elu 1990ndatel.
Maailmaesilinastus on Eglė Vertelytė kulinaarsel komöödial „Hea kõhutäis” ja Linas Mikuta dokumentaalfilmil „Kaotamata paradiis”, milles autistlik teismeline on tunnistajaks oma vanemate suhte aeglasele kokkuvarisemisele.
„Hea kõhutäie” ja „Lõunamaa kroonikate” kaastootjaks on Eesti stuudio Nafta Films.
Võistlusprogramm:
Parim film saab auhinnaks 5000 eurot, mille paneb välja Piletilevi. Välja antakse ka parima kaastoodetud filmi produtsendi auhind.
Pidulike esilinastuste piletid on müügil alates tänasest.
Pimedate Ööde filmifestival toimub tänavu 8.–24. novembrini.
Tutvu seniavaldatud programmidega SIIN.
Osta PÖFFi pass SIIT.