Mees tungib diivani sisse peitunult võõrastesse kodudesse ja filmib salaja seal toimuvat.
Sellega aga psühholoogilise põnevusdraama „Interjöör” intriig ei piirdu – õigupoolest on see alles algus.
„Vuajeristlik, klaustrofoobiline, ettearvamatu, provokatiivne, šokeeriv ja – kummaliselt romantiline,” iseloomustab seda Pimedate Ööde filmifestivali parima debüütfilmi auhinnale võistlema hakkavat Saksa linateost üks kavakoostajatest Edvinas Pukšta.
Tõestisündinud vargusjuhtumitest inspireeritud film – varas poeb diivani sisse ehitatud peidikusse ja diivan toimetatakse tellitud kauba ettekäändel puhkusele sõitnud inimeste kodudesse, mille uksed pahaaimamatud naabrid avavad – jõuab Tallinnas ekraanile esimest korda maailmas.
Eelmisel aastal ka PÖFFi filmitööstusüritusel Industry@Tallinn & Baltic Event works in progress-sektsioonis publikupreemia võitnud linateost saabub esitlema režissöör Pascal Schuh isiklikult – tänasest on soodushinnaga müügil nii selle kui ka kõigi teiste debüütfilmide programmi pidulike esilinastuste PILETID.
Kokku hakkab parima debüütfilmi auhinnale kandideerima 13 linateost, millest üheksa puhul on tegu maailma- ja nelja puhul rahvusvahelise esilinastusega.
Programmi kuraator Triin Tramberg nimetas tänavust valikut provotseerivaks. Tema sõnul ühendab mitmeid filme ebatavaline vaatenurk, mis sunnib vaatajaid välja astuma oma mugavustsoonist.
Kui puuetega inimeste lugusid jutustavad tavaliselt puueteta inimesed, siis Norra režissööri Mari Storsteini armastusfilm „Minu esimene arm” ujub vastuvoolu. „Ei piisa sellest, et MEIST jutustatakse lugusid. Me ISE peame jutustama oma lugusid,” ütleb 39-aastane režissöör, kes on kogu elu liikunud ratastooliga ja võitleb puuetega loojate diskrimineerimise vastu, mis on filmitööstuses laialt levinud.
Antwerpenis tegutseva hooldekodu elanikud on tegelasteks Belgia režissööri Kat Steppe filmis „Üheksas pühapäev” – just seal veedab progresseeruva dementsuse tõttu oma pensionipõlve ka Horst, kui tema juurde sajab sisse vend, kellega ta 30 aastat tagasi tülli läks ja kes nüüd tahab omastada tema raha. Nii algab väljamõeldut ja päriselu kombineeriv südamlik draamakomöödia sellest, kuidas mälu ja mäletamine meid kujundavad.
Tavapärase ettekujutuse patriarhaalsest Kõrgõzstanist kummutab kirgiisi lavastaja Amanbek Adžõmat oma muusikalises mustas komöödias „Kaadritagune hullus” – selles pöörases filmis ruulivad naised!
Lavastajatest on noorim 27-aastane sakslanna Hille Norden ja vanim 64-aastane mehhiklane Daniel Giménez Cacho. Viimane on ka Tallinna saabuvatest autoritest kõige nimekam, aga mitte režissööri, vaid näitlejana. Ta on võitnud kuus Arieli auhinda ehk Mehhiko Oscarit ja mänginud sellistes filmides nagu Pedro Almodóvari „Halb kasvatus”, Pablo Bergeri „Lumivalgeke”, Alejandro González Iñárritu „Bardo, valekroonika peotäiest tõdedest”, Arturo Ripsteini „Saatan jalge vahel”, Guillermo del Toro „Chronos” ja Apichatpong Weerasethakuli „Memoria”.
Tema režiidebüüdis, põnevusdraamas „Juana” hakkab naisajakirjanik jalule seadma õiglust läbinisti korrumpeerunud ühiskonnas – ta riskib kõigega, et paljastada mahavaikitud tõde naistevastaste kuritegude kohta, mille niidid viivad välja poliitilise eliidini.
Filmides kaasa tegevatest näitlejatest on tuntuimad sarjast „Mustlammas” tuule tiibadesse saanud Sian Clifford, ka Michael Hanekese filmis „Valge pael”, Barbara Alberti filmis „Mademoiselle Paradis” ja Cristian Mungiu filmis „Lõpetamine” mänginud Maria Dragus ning viimati Guy Ritchie filmis „Tugev seljatagune” kaasa teinud Dar Salim.
Esimene mängib peaosa Briti režissööri Samuel Abrahamsi pseudodokumentaalses stiilis üles võetud komöödias „Leedi” – ta kehastab suures mõisas elavat nartsissistist aristokraati, kes palkab noore režissööri, et too tema igat liigutust filmiks. Teine astub nimitegelasena üles Kreeka lavastaja Stefanos Tsivopoulose filmis „Elena kord”, kus ta mängib Rumeenia üksikema, kes üritab sulanduda vaenulikku Kreeka ühiskonda. Kolmandat saab posttraumaatilist stressi põdeva sõdurina, kes ei suuda pärast missioonidelt naasmist kontrollida oma raevu, näha Taani režissööri Christian Bonke filmis „Heraklese langemine”.
„Elena korra” autor Stefanos Tsivopoulos on maailmas tuntud interdistsiplinaarse kunstnikuna, kelle videoinstallatsioone on eksponeeritud kõigil maailma olulisematel kunstifestivalidel ja kes on esindanud Kreekat ka Veneetsia biennaalil.
Koguni kümme kavas olevat filmi on pärit Euroopast, väljaspoolt seda on esindatud Mehhiko, Taiwan ja Kõrgõzstan.
Võistlusfilmid:
Väljaspool võistlust:
Väljaspool võistlust saab näha hoopis püstijalakoomiku ja vioolamängijana tuntud, paljude teiste seas ka Steve Reichi, Björki ja Max Richteriga esinenud ja korduvalt ka Eesti kontserdilavadel üles astunud Isabel Hageni filmi „Pingul keel”.
USA sõltumatu filmi vaimu esindav autobiograafiline draamakomöödia viib vaataja muusikamaailma, kus noor vioolamängija otsib oma kohta.
Linateos võitis tänavusel Tribeca festivalil parima USA filmi stsenaariumi auhinna.
Žüriisse kuuluvad Sri Lanka režissöör Ilango Ram, kelle film „Vaibumatu” võitis 2024. aastal PÖFFi debüütfilmide võistlusel eriauhinna, Tšiili filmiakadeemia asutaja produtsent Giancarlo Nasi ja paljude Hollywoodi staaridega koostööd teinud USA juuksur-stilist Nina Paskowitz.
Parim film pälvib 5000 euro suuruse stipendiumi, mille paneb välja advokaadibüroo Tegos.
Põhivõistlusprogrammi kuulutab PÖFF välja 10. oktoobril.
Pimedate Ööde filmifestival toimub tänavu 7.–23. novembrini.
Tutvu debüütfilmide võistlusprogrammiga SIIN.
Osta PÖFFi pass SIIT.
Osta PÖFFi avatseremoonia pilet SIIT.