Debüütfilmide võistlusprogrammi parim film

Rahvusvahelise filmikriitikute ühingu (FIPRESCI) auhind

Iga sõda lõpeb varem või hiljem, kuid jätab ellujäänute südametesse ja meeltesse jäljed. Youssefit painavad Afganistan ja Iraak. Pärast saatuslikku vahejuhtumit kodus läheb mees eriasutusse, et püüda oma viha taltsutada. Kuid see ei saa olema kerge.

Režissöör Christian Bonke ühendab dokumentalistika ja fiktsiooni, viies meid Strynø saarele. Seal juhivad Anne-Line Ussing ja tema abikaasa Stuart Press, kellel diagnoositi post-traumaatiline stressihäire alles 10 aastat pärast Austraalia armees teenimist, vabatahtlikku puhkekeskust Taani sõduritele nagu Youssef. Sõjaveteranide, lahke pererahva ja nende laste seltsis teeb erakordne Dar Salim (2018. aasta PÖFFi parima meesnäitleja auhinna võitja filmiga „Kuni me kukume“) tõeliselt ausa ja eheda rollisoorituse. Nii sünnib äärmiselt ajakohane ja haarav draama sellest, kuidas luua endisele sõdurile vääriline elu. Haavatav Youssef osaleb olulistel rühmaseanssidel, et leevendada tohutut leina ja õppida aktsepteerima meest, kelleks ta on saanud.

Kõige hirmutavam tõsiasi selle südantlõhestava filmi juures on see, et ka pärast käimasolevaid sõdu (mainitakse Ukrainat) naasevad koju tuhanded traumeeritud kaitsjad nagu Youssef, Felix, Knudsen ja Thomas. Olge valmis pisarateks.

Edvinas Pukšta