PÖFFi kolmapäevane programm paneb käiku väega naised ja keelatud viljad
Uudis
Elise Eimre

Kolmapäev loob tunderuumi unistustele ja allasurutud fantaasiatele. Sellel tundeilma ja filmimaailma ristumisel süttib kirg, elujanu ning isu kõige selle järgi, mida harilik kulgemine mugavustsoonis pakkuda ei suuda. Tänast programmi kannavad inspireerivalt heidutamatud naised, kes ei tagane enda eesmärgist etteantud elureegleid ümber kirjutada.

Avasta kolmapäevaseid PÖFFi filmielamusi siit.

F_1_caged_birds_ee28a1e9ad.jpg

Puurilinnud

Barbara Hug on mässumeelne advokaat, kes võitleb iganenud karistusseaduse vastu. Walter Stürm aga kurikuulus kontrakultuuri mässumeelne posterpoiss, kelle leivanumbriks on vanglast põgenemine. Aegruumiks on heitlik Šveits kaheksakümnendatel.

Tõestisündinud loo põhjal valminud põnevik pakub haaravas tempos kahe vastandi kiretangot. Filmi tõstab esile paeluvalt loodud ajaloopilt, kuid sellest veel enam on hästi välja joonistatud Walteri mäng Barbara tunnetega ja vastupidi. „Puurilinnud” on võimas lugu armastusest, mis lõikab kasu.

F_8_the_sign_painter_e51927cedf.jpg

Sildimaalija

„Sildimaalja” annab võluva krutskeid täis huumoriga edasi totalitaarse võimu jantliku poolt ääremail, kus uus kord tuleb liinitööna tänavapildis lihtsalt ära vormistada.

Anis elab pealtnäha lihtsat elu töötades sildimaalijana. Tööst mehel puudust ei tule, kuna ennastkehtestavad režiimid ei jäta ülekirjutamata ainsatki tänavanurka. Kommunismi ja natsionaalsotsialismi keerises ajavad maalikunstnikuks pürgiva Anise pea segi hoopis naised. Juudi kaupmehe tütrega Zislaga ei saa noormees abielluda usulistel põhjustel, sobilik läti neiu ei pane aga mehe südant selliselt lööma. Kõrvale jäetud Zisla loob aga käesolevates oludes parima võimaliku elu.

F_1_quo_vadis_aida_edf7498fd3.jpg

Quo Vadis, Aida?

Srebrenica genotsiid leidis aset 1995. aasta juulis, mille käigus viidi Bosnias ja Hertsegoviinas 25 000 – 30 000 põgeniku seas läbi etniline puhastus ning tapeti enam kui 8000 bosnia meest ja teismelist poissi. Srebrenica massimõrv on suurim massimõrv Euroopas pärast Teist maailmasõda. “Quo Vadis, Aida?” heidab juhtunule valgust.

Aida töötab ÜRO sõjaväebaasi varjupaigas Srebrenicas inglise keele õpetaja ja tõlgina. Tal tuleb hakkama saada meestekeskses sõjalise võimumaailmas, kus tema missiooni ja võitlusvaimu tõsiselt ei võeta. Kui linna tungivad Serbia väed, kes vilistavad ÜRO ultimaatumile, ei jää Aidal muud üle, kui astuda oma pere ja 30 000 elu nimel võitlustulle esirindes.

Tõestisündinud loo põhjal kirjutatud sõjadraama on pälvinud ohtralt tunnustust nii Veneetsia filmifestivali põhiprogrammis kui ka mujal maailmas suurepärase narratiivi ja näitlejatöö eest.

F_5_teddy_46da2f4b96.jpg

Teddy

„Teddy” on pöörane lugu libahundist kaasaegses võtmes. Film pakub erilise seguna hirmujudinaid suurepärase visuaalse stilistikaga. Õudusfilmi žanris avab film äraspidises võtmes kõrvalejäetu vaimset maailma ning pakub pisarate asemel hoopis korraliku annuse huumorit.

Püreneede väikekülas elab tahumatult karge natuuriga 19-aastane Teddy, kes suudab massažisalongis töötades oma kätega aga imet teha. Tema pruut on erinevalt Teddyst kooli lõpetamas ja plaanib pageda külaelu kammitsetud võimalustest suure helgema tuleviku suunas. Teddyl puudub eesootava elu ees igasugune plaan seni, kuni teda puudutab täiskuu ööl müstiline elukas.

F_5_jumbo_3b6a4dc783.jpg

Jumbo

Sundance’i filmifestivalil esilinastunud „Jumbo” võtab julges võtmes ette debati armastuse lubatuse ja keelamise ümber. Selles nihestatud perspektiivis pakub film kõnekaid argumente ja värsket teemakäsitlust. Võimas ja originaalne film, mis ei ole läinud lihtsat teed valides alt.

Jeanne on häbelik introvert, kes elab koos oma emaga ja töötab lõbustuspargis puhastusteenindajana. Ta ei ole kunagi tundud, et sobiks ümbritsevasse ühiskonda. Vaid räämas lõbustuspargi maagilises maailmas suudab Jeanne kogeda kuuluvust ja kirge, mida tekitab temas lõbustuspargi atraktsioon nimega Jumbo. See on armastus esimesest kiigust.