Žürii esimees, režissöör
Saksamaa
Christoph Hochhäusler, sündinud Münchenis 1972. aastal, on Saksa režissöör ja stsenarist. Tema seitse mängufilmi on esilinastunud põhiprogrammis Cannes’is („I Am Guilty“, 2005, „The City Below“, 2010), Berliinis („This Very Moment“, 2003, „One Minute of Darkness“, 2011, „Till the End of the Night“, 2023), Locarnos („Surm on tulekul“, 2024, PÖFF) ja Roomas („The Lies of the Victors“, 2014) ning võitnud arvukalt auhindu. Ta on abielus ja kahe lapse isa ning elab ja töötab Berliinis.
Produtsent
Filipiinid
Bianca on Filipiini produtsent ja koolitaja. Tema kaasasutatud Epicmedia on tootnud üle 30 mängufilmi, nende hulgas Veneetsia filmifestivalil Tulevikulõvi auhinna võitnud „Engkwentro“, Berlinalel võitnud „A Lullaby to the Sorrowful Mystery“ ja „Cu Li Never Cries“, Cannes’i filmifestivali Un Certain Regard auhinna võitnud „Viet and Nam“, Sundance’i filmifestivalil Midnight auhinna võitnud „Kuri haldjas“, mille omandas Amazon Studios, ja „Fänn“, mis osales 2020. aasta PÖFFi põhivõistlusprogrammis. Bianca on võitnud Asian Film Commissions Networki aasta produtsendi auhinna Busani rahvusvahelisel filmifestivalil ja ta on noorim Asia Pacific Screen Awards FIAPF auhinna saaja väljapaistva panuse eest filmikunsti. Ta on olnud žürii liige filmifestivalidel Karlovy Varys, Busanis, Sydneys, Fribourgis, Durbanis jm.
Produtsent
Leedu
Leedu filmiprodutsent Marija Razgutė asutas 2008. aastal ettevõtte M-Films, mis on üks Baltimaade aktiivsemaid filmitootmisettevõtteid. Ta on produtseerinud selliste rahvusvaheliselt tunnustatud talentide filme nagu Marija Kavtaradze „Aeglaselt“ (parima režissööri auhind Sundance’i filmifestivalil, Leedu Oscari-kandidaat aastal 2023, parim Balti koostööfilm PÖFFil 2023) ja „Suve ellujääjad“ (Toronto filmifestival, PÖFF 2018), Vytautas Katkuse „Kirsid“ (Cannes’i filmifestival 2022), Karolis Kaupinise „Nova Lituania“ (Leedu Oscari-kandidaat aastal 2019) ja „Hunger Strike Breakfast“ (kinnitamisel, 2025), Andrius Blaževičiuse „Jooksus“ (Shooting Stars, PÖFF 2021) ja „Pühak“ (Busan 2016). Marija on ACE Producersi, EAVE ja EWA võrgustiku liige ning ka Euroopa Filmiakadeemia juhatuse liige aastatel 2024–2025.
Režissöör
Belgia
Jawad Rhalibi tööd on tuntud sotsiaalteemade pühendunud käsitlemise poolest. Tema realistlik stiil keskendub meie ühiskonda räsivate poliitiliste, majanduslike ja religioossete puuduste vaatlemisele ja kompromissitule hukkamõistule. Jawadi lavastatud draama „Amal“ osales PÖFFi 2023. aasta põhivõistlusprogrammis ning Lubna Azabal võitis oma nimirolli eest parima naisnäitleja auhinna. Jawadi teoste hulka kuuluvad mängufilmid „Boomerang“, „7, Rue de la Folie“, „Rebellious Girl“ ja dokumentaalfilmid „El Ejido, the Law of Profit“, „The Damned of the Sea“, „When Arabs Danced“ ja „Fadma, Even Ants Have Wings“.
Režissöör
Leedu
Tomas on Leedu-Ameerika päritolu filmitegija, kes on omandanud bakalaureusekraadi Columbia Ülikoolist ja magistrikraadi Ameerika Filmiinstituudist Los Angeleses. Tema režissööridebüüt „Kodumaa“ (PÖFF 2019) võitis Euroopa publikuauhinna ArteKino filmifestivalil ja parima filmi auhinna PÖFFi Balti võistlusprogrammis ning oli 2020. aasta Euroopa filmiauhinna eelvalikus. Tema teine mängufilm „Viis ja pool armastuslugu Vilniuse korteris“ võitis parima filmi auhinna 2023. aasta PÖFFi programmis „Põhjusega mässajad“ ning ringleb praegu festivalidel. Tomas on töötanud monteerijana koos mitme rahvusvaheliselt tunnustatud filmitegijaga, nagu näiteks Terrence Malick ja Kelly Reichardt. Tema järgmine mängufilm „Barracuda“ on praegu tootmises.
Žürii esimees, filmiturundaja
Ühendkuningriik
John on Londonis ja Cannes’is tegutseva ettevõtte Strategic Film Marketing tegevjuht. Ta on tegelenud enam kui 800 mängu- ja dokumentaalfilmi turunduse, rahvusvahelise müügi ja/või levitamisega koostöös tuntud filmitegijatega nagu Joel ja Ethan Coen, Pedro Almodóvar, David Lynch ja Quentin Tarantino ning ka paljude esimest või teist filmi tegevate Euroopa režissööridega. Viimased 25 aastat on ta olnud turunduskonsultant filmiinstituutidele Austrias, Taanis, Soomes, Ungaris, Hollandis, Rootsis ja Šveitsis, tehes koostööd kohalike produtsentide, režissööride ja levitajatega strateegiliste plaanide väljatöötamisel publiku leidmiseks ja ideede paberilt ekraanile saamiseks. John on olnud Euroopa filmiturunduse koolituste eestvedaja ning oli 15 aastat programmi „Loov Euroopa“ strateegilise filmiturunduse õpitubade õppejuht Luxembourgis. Ta on korraldanud filmiturunduse meistriklasse kogu maailmas. John on raamatu „Marketing and Selling Your Film Around the World“ kaasautor ning tal on magistrikraad New Yorgi Syracuse’i Newhouse School of Public Communicationsist.
Levitaja
Ühendkuningriik
Daniel on kinokunsti edendamisele pühendunud üleilmse striimimisteenuse, produktsioonifirma ja filmilevitaja MUBI levidirektor. MUBI loob, kureerib, omandab ja levitab visiooniga filme, viies neid publikuni kogu maailmas. Mõned hiljutised ja tulevased MUBI filmid: Coralie Fargeat’ „Protseduur“, Sofia Coppola „Priscilla“, Ira Sachsi „Armastuse keerdkäigud“ (Tartuff 2023), Pedro Almodóvari „Strange Way of Life“, Molly Manning Walkeri „Kuidas peaks seksima?“ (PÖFF 2023), Aki Kaurismäki „Langenud lehed“ (PÖFF 2023), Kevin Macdonaldi dokumentaalfilm „High & Low – John Galliano“, Rodrigo Moreno „Pätid“ (PÖFF 2023), Felipe Gálvezi „The Settlers“, Charlotte Wellsi „Päikesepõletus“, Park Chan-wooki „Otsus lahkuda“ (PÖFF 2022), Joachim Trieri „Maailma halvim inimene“, Lukas Dhonti „Lähestikku“ (PÖFF 2022) ja Céline Sciamma „Väike emme“ (PÖFF 2021).
Režissöör, produtsent
Hispaania
Carles on Barcelonas tegutsev produtsent ja režissöör. Ettevõtte Zabriskie Films asutaja ja omanikuna on ta produtseerinud filme, mida on tunnustatud mainekatel rahvusvahelistel festivalidel nagu South by Southwest, San Sebastián, BFI London, Shanghai, Sitges ja PÖFF. Tema tööd on pälvinud enam kui 50 rahvusvahelist auhinda. Tema filmide hulka kuuluvad „Callback“ (2017), mis võitis parima filmi auhinna Málaga filmifestivalil, „The Paramedic“ (2020), mis tõusis üleilmselt Netflixis vaadatavuselt teisele kohale, ja „Sissepääsu lävel“ (2022), mis on võitnud 27 rahvusvahelist auhinda, sealhulgas FIPRESCI auhinna 2022. aasta PÖFFil ja pälvinud ka 40 nominatsiooni, sealhulgas kolm Film Independent Spirit Awardsi (2023) ja kolm Goya auhindade nominatsiooni (2023).
Näitleja
Eesti
Karolin on Eesti teatri- ja filminäitleja, kes õppis näitlemist Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias aastatel 2015–2019. Ta on läbinud ka mitmeid õpitube üle maailma, nt „Michael Chekhov Europe Training” Istanbulis, Robert Marchandi „Character-based Improvisation“ Tallinnas, Yorgos Karamalegose ja Yoshi Oida „Physical Lab“ Pariisis. Aastast 2021 on ta olnud VAT Teatri liige ning aastast 2023 on ta olnud 2024. aastal Eesti parima telesarja EFTA auhinna võitnud telesarja „Papsid“ põhikoosseisus. Tänavu mängis Karolin peaosa Helen Takkini debüütmängufilmis „Elu ja armastus“ ning lõppemas on võtted peaosatäitmisega German Golubi debüütmängufilmis „Meie Erika“, mis räägib kuulsa Eesti jalgratturi ja olümpiakulla võitja Erika Salumäe elust.
Žürii esimees, Soome Instituudi juhataja
Saksamaa
Mikko on praegu Berliinis asuva Soome Instituudi direktor. Ta on lõpetanud Hamburgi Ülikooli, kus ta põhiained olid saksa keel, bioloogia ja haridus. Mikkol on olnud mitmekülgne karjäär, kuhu on kuulunud sotsiaaltöö, ettevõtlus, turundus ja suhtekorraldus, aga ka õpetamine ning kirjalik ja suuline tõlkimine. Ta on alates 1990. aasast töötanud Goethe Instituudis ning on neli korda olnud instituudi direktor – esimest korda Eestis (1998–2004) ning seejärel Uruguais (2004–2007), Soomes (2010–2017) ja Hollandis (2017–2021). Aastatel 2007–2010 oli ta sihtasutuse Tallinn 2011 tegevjuht ning tema korraldada oli Tallinna Euroopa kultuuripealinn 2011. Alates 2021. aasta juunist töötab ta Berliini Soome Instituudis.
Ajakirjanik
Ühendkuningriik
Annika on Londonis tegutsev vabakutseline filmi- ja telereporter ning ajakirja Variety kaasautor, kes kajastab eeskätt Põhjamaade piirkonna filmi- ja telemaailma uudiseid. Varem on ta olnud Põhjamaade fondi Nordisk Film & TV Fond avaldatava uudiskirja ja veebipõhise uudistetalituse nordicfilmandtvnews.com toimetaja/ajakirjanik, Cineuropa Suurbritannia/Põhjamaade korrespondent ja Prantsusmaa erialaväljaande Le Film Français rahvusvaheline toimetaja. Ta töötab ka Põhjamaade telesarjade otsijana Prantsusmaa Festival de la Fiction la Rochelle’i jaoks.
Kriitik
Argentina
Fernando on jurist, õigusteaduste doktor, halduskohtu kohtunik, ajakirjanik ja filmikriitik. Ta on kirjutanud ajakirjas El Amante ning arvukates ajalehtedes ja erialaväljaannetes ning olnud raadiosaate „La Autopista del Sur“ juht alates 2010. aastast, mil ta selle asutas. Ta on olnud paljude festivalide žüriiliige üle kogu maailma, sealhulgas Chicagos, Shanghais, Pekingis, Mar del Platas, Limas, Torinos ja Uruguais. Fernando on olnud Argentina Filmiinstituudi asepresident (2017–2018) ja Buenos Aireses toimuva Mar del Plata rahvusvahelise filmifestivali president (2020–2024).
Žürii esinaine, produtsent
Itaalia
Marica lõpetas Rooma Sapienza Ülikooli filosoofia ja eetika erialal aastal 2002 ning töötas suurtes Itaalia teatrites nagu Teatro Argentina e India, Teatro Eliseo Roomas ja Teatro Franco Parenti Milanos. Hiljem tegi ta ajakirjanikuna kaastööd ühele Itaalia suurimale ajalehele „Il Messaggero“. Alates 2013. aastast on Marica tegutsenud filmiprodutsendina ning asutas 2018. aastal sõltumatu tootmisfirma Rosamont, kus ta on tegevjuht ja peaprodutsent. Ta on lõpetanud European Audiovisual Entrepreneursi (EAVE) ja Association des Cinémathèques Européennesi (ACE) koolitused ning keskendub peamiselt rahvusvahelisele areenile. Marica on produtseerinud Rosamontis 11 mängufilmi, millest üheksa olid rahvusvahelised kaasproduktsioonid. Äsja valmis tema esimese telesari Rai Fictionile.
Produtsent
Filipiinid
Bradley on Manilas asuva ettevõtte Epicmedia Productions Inc tegevjuht. Produtsendina keskendub ta nii kogenud kui ka uute eristuva ja kompromissitu stiiliga autorite toetamisele. Ta on produtseerinud kolm Lav Diazi filmi – antimuusikali „Season of the Devil“ (Berlinale võistlusprogramm), 16mm film noir’i „When the Waves Are Gone“ (Veneetsia võistlusväline film) ja „Essential Truths of the Lake“ (Locarno võistlusprogramm) ning ka Kenneth Dagatani Sundance’i Midnight programmis linastunud „Kuri haldjas“, mis müüdi Amazonile. Tema 2024. aasta filmide hulgas on Pham Ngoc Lani „Cu Li Never Cries“ (Berlinale parim debüütmängufilm), „Directors Factory Philippines“ (Cannes’i Directors’ Fortnight), Truong Minh Quy’ „Viet and Nam“ (Cannes’i Un Certain Regard) ja Simon Jaquemet’ „Electric Child“ (Locarno Piazza Grande).
Režissöör
Eesti
Marko on stsenarist-režissöör, kes on alates 1990. aastate keskpaigast teinud dokumentaal- ja mängufilme ning osalenud videokunsti teostega kunstinäitustel. Ta on kureerinud ja kujundanud kunsti- ja arhitektuurinäitusi, lavastanud Von Krahli teatris, kirjutanud filmikriitikat ja andnud filmiloenguid, korraldanud aastast 2010 regulaarselt seansse ja kohtumisi filmitegijatega isiklikus suvekinos Võrgukuur. Marko on Eesti Rahva Muuseumi uue maja püsinäituse „Eesti kohtumised“ kujundaja, audiovisuaalsete lahenduste kontseptsiooni autor ja teostaja. Tema viimane dokfilm „Matusepäevikud“ oli DocPoint Tallinna avafilm ning mängufilm „Biwa järve 8 nägu“ esilinastus sel kevadel Rotterdami filmifestivalil. Hetkel on käsil dokumentaalfilm „Linnuriigi alam“.
Žürii esimees, produtsent
Serbia
Miroslav on alates 1995. aastast töötanud Palići Euroopa filmifestivali meeskonnas ning olnud aastaid festivali programmijuht. 2004. aasta kevadel asutas ta filmiettevõtte Art & Popcorn ning sisenes iseseisvalt filmitootmisturule. Talle kuulub Palićis asuv endise Jugoslaavia territooriumi vanim kino Bioskop Abazija, mis tähistab 2025. aastal oma 100-aastast juubelit.
Miroslav on õudus- ja veinifestivali Dead Lake ning Ameerika sõltumatu filmifestivali Lakedance asutaja ja direktor, EAVE, ACE ja EFA liige ning Serbia Vabariigi riikliku kultuurinõukogu endine liige. Ta on töötanud 35 mängufilmi produtsendi, kaasprodutsendi ja tegevprodutsendina. Paljud neist filmidest on võitnud silmapaistvaid auhindu Veneetsia, Cannes’i, Berlinale, Locarno, Karlovy Vary jm filmifestivalidel.
Režissöör, kuraator
Belgia
Meisterlik stsenarist, filmirežissöör ja teatrilavastaja ning ka Leuvenis asuva M Muuseumi kaaskuraator Gust Van den Berghe tegi mängufilmidebüüdi aastal 2010 filmiga „Flandria Jeesuslapsuke“ (PÖFF 2010), millele 2011. aastal järgnes tema teine film „Sinilind“ (PÖFF 2011); mõlemad esilinastusid Cannes’i Directors’ Fortnight programmis. 2014. aastal lavastas ta mängufilmi „Lutsifer“ (PÖFFi grand prix 2014) ja 2023. aastal mängufilmi „Magnetmees“ (PÖFF 2023). Peale režissööritöö on Gust produtseerinud mitu mainekatel festivalidel auhindu võitnud lühifilmi, sealhulgas Juanite Onzaga „Tomorrow Is the Water Palace“ (2022) ja „The Jungle Knows You Better Than You Do“ (2017), Dorian Jespersi „Sun Dog“ (2020) ja Michiel Robbrechti „Peer Gynt“ (2018). Gust on ka Brüsselis asuva produktsioonifirma Fenakisto kaasasutaja – teine kaasasutaja on produtsent Maarten Schmidt. Ettevõte on pühendunud autorifilmidele. Praegu valmistub Gust produtseerima oma järgmist mängufilmi pealkirjaga „Unknown Master“, mille võtted toimuvad 2025. aastal.
Produtsent
Guatemala
Elisa on sündinud Guatemalas ning ta kolis Põhja-Norrasse 2007. aastal. Elisa on töötanud koos mitme tunnustatud rahvusvahelise režissööriga, nt Thomas Arslan, Ciro Guerra, Cristina Gallego, Nabil Ayouch, César Díaz, Jonas Poher Rasmussen ja Laura Mora, ning ka mõnede Norra tuntumate režissööridega. 2023. aastal asutas ta Põhja-Norras ettevõtte STÆR. 2023. aasta alguses esilinastus tema esimene täispikk dokumentaalfilm „Calls from Moscow“ Berlinale rahvusvahelise filmifestivali Forum programmis, Hotdocsi festivalil ja New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis, kaasprodutseeritud Ernst De Geeri film „Hüpnoos“ (PÖFF 2023) võitis kolm auhinda Karlovy Vary filmifestivalil ja tema enda esimene lühifilm „Almost Invisible“ nomineeriti Norra parima lühifilmi auhinnale Kortfilmfestivalenil. Praegu on kaasproduktsioonis filmid nagu Nabil Ayouchi „Everybody Loves Touda“ (Cannes 2024), Inadelso Cossa „The Nights Still Smell of Gunpowder“ (Berlinale Forum 2024), Selma Cervantese „Yume“, Juan Andrés Arango „Where the River Begins“, Ester Martini „A Sweetness from Nowhere“, Levan Koguashvili „Guria“, Carlos Reygadase „A Wake of Umbra“, Vytautas Katkuse „The Visitor“ ja Annemarie Jaciri „All Before You“. 2024. aasta sügisel algab Norra esimese joik-muusikali „Árru“ produktsioon, režissööriks Elle Sofe Sara.
Žürii esinaine, režissöör
Gruusia
Tinatin õppis režiid Konrad Wolfi nimelises Filmi- ja televisiooniinstituudis Saksamaal Potsdam-Babelsbergis. Tema esimene täispikk dokumentaalfilm „The Machine Which Makes Everything Disappear“ linastus ja pälvis auhindu arvukatel festivalidel enam kui 140 riigis, sealhulgas IDFA, Sundance’i, Hot Docsi, MoMA, Dok Leipzigi, Thessaloniki, Viennale, AFI Docsi, Visions Du Reel Nyoni ja Busani rahvusvahelistel filmifestivalidel. Samuti pälvis ta 2013. aasta Sundance’i filmifestivalil parima režissööri auhinna, 2013. aasta Hot Docsi festivalil filmitegija auhinna, Brasiilias It’s All True auhinna jne. Tinatin elab ja töötab Tbilisis ja Berliinis.
Filmioperaator
Poola
Kacper on palju auhindu võitnud dokumentaalfilmi „Call Me Marianna“ operaator. Film võitis 68. Locarno filmifestivalil Premio Zonta auhinna ja 55. Krakówi filmifestivalil Kuldsarve ning arvukaid muid auhindu rahvusvahelistel festivalidel. Ta pälvis auhinna parima operaatoritöö eest filmis „Theatre of Violence“ 20. Millennium Docs Against Gravity festivalil Varssavis ja Poola Filmioperaatorite Ühingu auhinna parima operaatoritöö eest dokumentaalfilmis aastal 2024. Kacper töötab nii dokumentaal- kui ka mängufilmidega ning tema peamised huvid on inimõigused ja peategelaste nüansirikas portreteerimine. Ta on lõpetanud Krzysztof Kieslowski nimelise filmikooli Poolas ja läbinud Berlinale Talents koolituse. Kacper on Poola Filmioperaatorite Ühingu liige.
Režissöör
Colombia
Carlos (1987) on Eestis elav Colombia filmirežissöör. Ta on olnud aktiivne liige Eesti filmikogukonnas alates 2011. aastast, mil ta tuli Tallinna Ülikooli magistriõppesse. Tema debüütdokumentaalfilm „Üht kaotust igavesti kandsin“ osales mitmetel filmifestivalidel üle maailma ja sai 2021. aasta Eesti filmi- ja teleauhindade jagamisel parima dokumentaalfilmi auuhinna. Praegu filmib Carlos oma teist dokumentaalfilmi ja arendab esimest mängufilmi. Carlos huvitub inimestest, koomiksitest ja osakestefüüsikast, kõige rohkem aga sellest, kuidas neid kõiki ühendada, et jutustada lugusid inimeseks olemise kogemusest, nii ekraanil kui ka mujal.
Žürii esimees, kriitik
Prantsusmaa
Bernard on Pariisis tegutsev kakskeelne inglise autor ja kriitik, endine ajakirjanik ja väliskorrespondent (20 aastat uudisteagentuuris Agence France-Presse). Ta on viimased 15 aastat arvustanud Prantsuse filme ajakirjale The Hollywood Reporter ja räägib telekanalis France-24 regulaarselt Suurbritannia filmidest. Ta kajastas AFP-s prantsuse kultuuri ja osales mitu hooaega Cannes’i filmifestivalil ning hiljem filmikriitikuna FIPRESCI žüriides festivalidel Moskvas, Vladivostokis, Permis, Minskis, Ljubljanas, Wiesbadenes ja Cottbusis. Ta töötas neli aastat (2000–2004) korrespondendina Moskvas, kus kajastas Venemaal toimuvat. Lisaks filmistsenaariumitele on ta kirjutanud ka teatrilavale ning kahte tema näidendit on lavastatud Pariisis ja New Yorgis – viimane neist oli muusikaline komöödia pealkirjaga „A Night in the Kremlin“.
Kriitik
Ühendkuningriik
Rita on Londonis tegutsev filmikriitik, ajaloolane, programmijuht, stsenaariumite arendaja ja saatejuht. Tema kirjutisi on avaldatud ajalehtedes Daily Mirror, Morning Star, The Tribune ja Culture Matters. Ta on FilmnewsUK toimetaja ja ajakirja 35mm Magazine endine toimetaja. Rita on UK Critics’ Circle’i, FIPRESCI ja Euroopa Filmiakadeemia liige, Kuldgloobuste hääletaja ja Tomatometeri heakskiidetud kriitik. Rita on olnud žüriiliige mitmel tuntud ja tunnustatud filmifestivalil, sealhulgas Torontos, Veneetsias, Berliinis, Moskvas, San Sebastianis, Kairos ja Cannes’is.
Kriitik
Eesti
Ralf Sauter oli üle kümne aasta vabakutseline filmikriitik ning töötab 2022. aasta kevadest Postimehes filmi- ja laiemalt kultuuriajakirjanikuna. Enne Postimehes tööle asumist on ta kirjutanud tekste väljaannetele Sirp, Postimees, Teater. Muusika. Kino, Müürileht, Maaleht, Lääne Elu ja Reaktor. Ta juhib koos Andrei Liimetsa ja Maarja Hindoallaga iganädalast filmisaadet "Kinovärgiga mandariin", mis jooksis aastatel 2016–2023 Raadio2 eetris ning jätkub selle aasta sügisest Retro FM-is. 2023. aastal võitis Sauter Postimehele tehtud filmiteemaliste välkarvustuste eest Jaan Tõnissoni meediaauhinna (parima videoloo-videoprojekti kategoorias).