Portree Balti filmi- ja teatriikoonist Juozas Budraitisest, kes vaatab tagasi oma elule nii ekraanil kui ka selle taga.

EDMaestro Juozas Budraitis tähistas hiljuti oma 85. sünnipäeva, ent jätab mulje, nagu ta oleks kõigest 58-aastane. Armastatud ja elav näitleja rändab väljendusrikkalt mööda mälestusi, tundeid, saladusi, haavu ja tähelepanekuid oma lapsepõlvest Klaipėdas kuni armsa kohtumiseni slovakist näitlejanna Zuzana Kocúrikovága Bratislavas, kus ta 1968. aastal tšehhi keelt õppis. Teel meenutab ta hellusega varast rolli Veljo Käsperi eestikeelses filmis „Tüdruk mustas“.

„Tol ajal võis sõita, millal iganes tahtsid,“ meenutab Juozas. Filosoof ja filmitegija Nerijus Milerius („Jōhatsu“) järgneb püsimatule näitlejale nii autos, rongis kui ka lennukis. Kuigi meie peakangelane naljatab, et seda filmi poleks pidanud tegema, kirjutas ta selle pealkirja oma käega.

Gabrielė Urbonaitė (tänavu Balti võistlusprogrammis linastuva „Remondi“ režissöör) monteerib need siirad, melanhoolsed reisid harva avaldatud vanade piltide (ühel neist meenutab Juozas James Deani), filmikatkete ja vanameistri enda tehtud fotodega – ta ei lahku kunagi kodust ilma väikese kaamerata. Kuuleme ka hilisõhtusest Michelangelo Antonioni telefonikõnest seoses võimalikku rolliga Roomas.

Edvinas Pukšta