Kui kinolinal lüüakse kõikuma inimese kodu alustalad, võib tulemus kalduda õuduse või komöödia poole. Või mõlema, nagu seda tõestab edukalt Zuzana Piussi esimene mängufilm pärast mitmeid dokumentaale.

Pärast rasket lahutust leiab 50-aastane Nadia viimaks endale ja oma tütrele mõistliku hinnaga hea korteri. Kõik tundub liiga hea, et olla tõsi, ning peagi, kuid kahjuks liiga hilja, mõistab ta selle soodsa tehingu tegelikku põhjust. Tema lähim majanaaber on vaimuhaige Valika, kes terroriseerib kõiki enda ümber. Piussi film on jada absurdsetest kohtumistest, mis viivad järjest kurjakuulutavamate tagajärgedeni, ent oma olemuselt on tegu fantastiliselt täpse filmiga inimarmastusest, selle mõjudest ja võimalikest piiridest.

Nadiale loomuomane soov kokku hoida sunnib teda Valikat aitama, kuid paraku saab temast üksnes naabri hullumeelsuse keskpunkt. Naise jõupingutused ühendada erinevaid ametivõime olukorra lahendamiseks viivad ta peagi arusaamani, et ta on vaid mutrike probleemi eitavate asutuste pikas ahelas, kus keegi ei taha tundliku juhtumi eest vastutust võtta. Kas ta leiab üldse oma elus taas tasakaalu?

Film ei väsi üllatamast: olge valmis nii naerma kui ka jahmuma, jälgides Nadiat lahendusi otsimas. Nagu režissöör on ise väitnud, on filmi omapärane tonaalsus mõjutatud 1990ndatel Bratislavas tegutsenud kuulsa alternatiivteatri musta huumoriga lavatükkidest.

Christoph Gröner