Kuidas teha dokumentaalfilmi revolutsioonist, kui sa ei saa kohal olla? Eesti filmitegija Volia Chajkouskaya jaoks ei olnud 2020. aasta Valgevene ülestõus pelgalt uudis – see oli isiklik teema. Kui Minskis tõusid tuhanded Aljaksandr Lukašenka jõhkra režiimi vastu üles ja kogunesid opositsiooniliidri Svjatlana Tsihhanovskaja taha, tundis Volja sama kihku ka teisel pool piiri. Kuna ta ei saanud koju tagasi pöörduda, sai temast üheaegselt vaatleja ja osaleja, kes korraldas Tallinnas solidaarsusaktsioone ja astus järk-järgult oma filmi osaliseks.

Loo keskmes on kolm naist, Svjatlana, Nadzeja ja Maša, kelle abikaasad vangistati poliitvangidena ja kes ise kerkisid liikumise keskseteks tegelasteks. Nende kartmatu vastupanu diktatuurile peegeldas Volia enda võitlust vabanemaks hirmust vaikimise, repressioonide ja pagenduse ees.

Viie aasta jooksul filmitud intiimne teos ühendab kollektiivse ajaloo isikliku ärkamisega, kajastades nii Valgevene naiste vastupidavust kui ka filmitegija muutumist hääleks, mis keeldub kõrvale jäämast.

Marianna Kaat