Kibemagus, vaimukas, valgustav ja inspireeriv road trip läbi Jaapani arthouse-kinode kogu hingest sõltumatult filmitegijalt, kes üritab ka päris elus ise oma filme linale tuua.

Rahutu, aus, häbelik ja loominguline Hirobumi Watanabe-san suutis enne pandeemiat lavastada 8 filmi, keskmiselt igal aastal ühe. Peaaegu alati astus ta ka ise näitlejana üles oma filmides, mis olid tehtud äärmiselt minimaalse eelarvega, tema kahe venna ja teiste pereliikmete kaasabil.

Viimase pandeemia-aasta ajal tegi Malaisia päritolu režissöör ja stsenarist Lim Kah-Wai (tema eelmine kaasahaarav film „Tulemised ja minemised“ linastus PÖFFil ja võeti Eesti publiku poolt vaimustusega vastu 2020. aastal) raskustes vaevlevale Hirobumi Watanabele ettepaneku mängida täiesti väljamõeldud tegelast, kirevaks kirjutatud režissööri Hirobumi Watanabet, kes suundub filmilembesele ja nostalgilisele ekspeditsioonile Okinawast Hokkaidole, et külastada arthouse-kinosid ja välja selgitada, millised neist on veel valmis näitama sõltumatute tootjate väiksemaid filme.

Vaimustav minimalistlik mikroeelarvega dramöödia kirjeldab irooniliselt ja tõetruult kurba Covidi-järgset olukorda Jaapani kinos, kiirelt muutuvat filmikultuuri ja vaatajate värskelt (taas)avastatud harjumusi, kui parandamatu optimist Hirobumi üritab üksikasjalikult ja kangekaelselt leiutada nutikaid filmilevitusmeetodeid.

Satiiriline, vaimukas, tujutõstev ja kirglik teekond üllatavate ülesastumistega endiselt Tokyo Filmifestivali kunstiliselt juhilt Yoshi Yatabe-sanilt (kes tegelikult avastas vennad Watanabed), Jaapani superstaarilt Shogenilt ja paljudelt teistelt viib meid tõelistesse ja ainulaadsetesse filmipaikadesse Jaapanis. Saame teada põnevaid fakte Jaapani kinode kohta, nende haletsusväärsest heitlusest pandeemia ajal, ajaloolistest linastustraditsioonidest ning sellest, mis meeleolud valdavad filminäitajaid ja kinoskäijaid, kes loodavad tulevikus sagedamini suure ekraani ees naeratada.

Edvinas Pukšta