Allilma keerdkäigud. Kuidas lahkuda maailmast, mis küll seestpoolt sööb, kuid paneb end tundma eksimatuna?

Kopenhaageni äärelinnas kasvanud Luan tunneb allilma ja selle reegleid paremini kui midagi muud. Just sinna ongi ta kogu elu kuulunud. Nüüd tahab ta välja. Mõte lihtne. Tegelikkus kõike muud.

Vanad sidemed ei katke ühe otsusega. Sõber Issa on olnud Luani kõrval lapsest saati, peaaegu vend maailmas, kus lojaalsus loeb rohkem kui veri. Uut algust ei saa lihtsalt selga tõmmata nagu puhast särki. Võid vahetada aadressi, riideid ja seltskonda, kuid vanad reeglid jäävad naha alla. Keha mäletab, kuidas seista. Pilk teab, keda usaldada.

Režissöör Nagieb Khaja ei vaata seda elu kõrvalt, vaid tunneb isiklikult. Ta kasvas Kopenhaageni kurikuulsas getopiirkonnas, kus paljud sisserändajate peredest pärit noored jäid kahe kultuuri vahele, tundmata end päriselt kodus kummaski. Päris Luaniga kohtus Khaja 16 aastat tagasi. Kohtumisest kasvas sõprus ja sellest omakorda film, mis seisab kahe kindla jalaga reaalsuses.

Tulemus on tõeliselt haarav teekond, mis hoiab vaatajat jõuliselt dramaturgilises haardes. Film, mis ei küsi pelgalt, miks inimene vana elu selja taha ei jäta. Sest palju olulisem on näha, mis jääb alles siis, kui ta seda lõpuks teeb.

Elise Jagomägi