Kus mu poeg on?
Suvekuumuses sillerdavad pulmad. Siis aga kaob poeg ja perekonna saladused kerkivad esile.
Pulmadeks valmistumine on täies hoos. Kuumal suvepäeval kaetakse laud toiduga, õhku täidab muusika ja kange kolme lapse ema Gulnaz (Danagul Temirsultanova) on kindlalt otsustanud korraldada tütar Ainarale imelise kasahhi pulmapeo. Ent järsku märkab keegi, et tema noorim poeg Meirim on kadunud. Algul on lootus, et asjale on lihtne selgitus. Kuid tunnid mööduvad, telefonikõned ei vii kuhugi ja tähistamine asendub tasapisi hirmuga. Kui otsingusse kaastakse sugulased ja sõbrad, kerkivad esile vanad pinged ning päevavalgele ujuvad saladused.
Dias Bertis seab peredraama keskmesse oma tegelaskujud, liikudes liialdatud emotsioonideta nende hirmu, süütunde ja segaduse vahel. Temirsultanova, keda teame nii melodraamadest kui ka koomilistest rollidest, on veenev ema, kes püüab jääda rahulikuks, kuigi paanika võtab võimust. Tema väiksemadki žestid – pilk, paus, pinge hääles – näitavad meile, kui üürike võib olla kindlustunne. Pulmamuusika võib küll veel mängida, kuid selle taustal kõlab üha valjemalt küsimus: kus on Meirim?
Milani Perera

Biograafia
Dias Bertis (1993) on üks Kasahstani paljulubavamaid noori režissööre. Aastal 2016 lõpetas Kasahstani Riikliku Kunstiakadeemia ning kujunes kiiresti omanäoliseks autoriks. Ta on pärast õpingute lõpetamist lavastanud kaks originaalsarja ja kaks mängufilmi, mis olid kõik piirkondlikud menukid. Sari „The Black Yard“ (2023) sai Kesk-Aasia vaadatuimaks telesarjaks. Tema debüütmängufilm „Conviction“ (2024) oli üks aasta suurema kinokassatuluga film, kõnetades laia publikut ja käsitledes samal ajal olulisi teemasid. Tema uusim mängufilm „Kus mu poeg on?“ (2026) on seni tema kõige isiklikum teos.
Filmograafia
Conviction (2024), Where Is My Son (2026)
Grand prix parimale filmile, stipendium 20 000 eurot Tallinna linnalt, Auhind parimale režissöörile, stipendium 5000€ Alexelalt
Seansid



