Pensionil trammijuht Marko Petrić, kes kaotas II maailmasõja ajal naise ja tütre, saab äkitselt teada, et tema tütar Anna võib siiski elus olla. Täis tärganud lootust, sukeldub ta pea ees tütre otsingutesse. Sel teekonnal kohtabki ta kaht neidu, kellest üks võiks tema tütar olla. Siis aga ilmub välja veel kolmaski Anna. Segaduses ja valelootustest kurnatud Petrić on sunnitud uuesti läbi elama valu, mida ta on endas juba pikalt kandnud. Ka tütrekandidaatidele mõjub Petrićiga kohtumine emotsionaalselt, kuna nad heitlevad enda traumade ja mineviku varjudega.

Neorealistliku draama režissöör on Branko Bauer, kes on 14 mängufilmi ja arvukate dokumentaalfilmide, teleseriaalide ning tellimusfilmidega Horvaatia filmikunsti üks viljakamaid ja populaarsemaid režissööre. 1980. aastal pälvis ta Vladimir Nazori nimelise elutööpreemia.

Kati Vuks