Keegi ei lahku elusalt
André Ristumi „Keegi ei lahku elusalt“ on filmitud äärmiselt kaugel kuigi samas ka distantseerivas mustvalges. Vaadates Veneetsia filmifestivali kava, tundub see olevat kinomeistrite tänavune trend. Film on inspireeritud päriselu sündmustest, mis leidsid aset eelmisel sajandil Brasiilia haiglas Colonia. Kõiki, kes ei vastanud ühiskonna standarditele või oma perekonna arusaamale sellest, pandi luku taha, piinati ja tapeti. Ohvreid oli kokku üle 60 000. Lootus sureb viimasena ja mõned kinnipeetavad ei jätnud võitlust. Vaadates meenub filmiklassika nagu „Lendas üle käopesa“ või „Alcatraz“.
Aastakümneid hiljem ei ole filmi teema aktuaalsust kaotanud ja on sel aastal Tallinnas kahtlemata kohustuslik vaatamine. Ilma lõppu rikkumata peab muidugi keegi ellu jääma, et oma lugu rääkida ja kätte maksta.
Niki Nikitin
André Ristum on sündinud Londonis, kasvanud üles Roomas ja läinud elama Brasiiliasse alates 1996. aastast. On filmi õppinud New Yorgi ülikoolis (1997), ja on teiste hulgas töötanud režissööri abina Bernardo Bertolucci filmi "Süütust näpates" juures. Alustas lühifilmide väntamisega 1997. aastal ja need on jõudnud ka mitmele filmifestivalile. 2011. aastal linastus tema esimene täispikk film "Meu País".
Filmograafia: Tempo de Resistência (2003, doc), Meu País (2011), O Outro Lado do Paraíso (2014), A Voz do Silêncio (2018), Nobody Leaves Alone (2023)