„On õhtu jaanuar, kõik teed on umbes
paks mets ja meie lähme umbes...“
Juhan Viiding

Väike küla eikusagil maailma serval. On jaanuar ja lumetorm on kõik teed kinni tuisanud. Üksik hotell, veel üksildasemad mehed. Hotelli kogunevad järjest erinevad tegelased, kõik otsimas meest, kes läks läbi paksu ja pimeda metsa lähimasse linna. Hommikuvalguses jõuab tagasi vaid kelk. Meest ei ole, aga kelgul on jäigaks külmunud hunt ja püstol. Läheb järgmine mees tumedasse metsa – ja taas tuleb tagasi vaid külmunud hunt. Ring kordub ja kordub. Lauale asetatud puuris kolistab must ronk, kes joob vaid siis, kui keegi ei vaata, ja kell lööb seinal igavikulisi sekundeid.

Mõtlik eksistentsiaalne draama, mis teeb omamoodi kummarduse õudusfilmi žanrile.

Dora Lall