Esmakordsest kohtumisest Amazonase džunglis elava indiaanihõimuga sünnib Rootsi ajakirjanikul kümneid aastaid hiljem soov vanu „sõpru“ külastama minna.

1996. aastal suunduvad Brasiilia riigiametnik Sydney Possuelo ja Rootsi ajakirjanik Erling Söderström koos saate- ja filmivõttemeeskonnaga sügavale Amazonase vihmametsa raskesti läbitavasse Vale de Javari orgu, et kohtuda haruldase korubo hõimuga, mis elab tsivilisatsioonist eemal ning mida on näinud vaid väga vähesed. Ekspeditsioon algab kui põnevusfilm, kus kohalikud elanikud räägivad hirmutavaid lugusid sellest, kuidas üks või teine elanik on korubo hõimuga kokku puutudes otsa leidnud ja kas nende ülesotsimine on ikka mõistlik. Kuid kurnavat teekonda jätkatakse ning peagi leitakse hõim üles. Näeme džunglirahva siirast imestust valgete inimeste üle, kes panevad kohe kaamerad surisema ja filmivad kõike tundega, nagu oleksime sattunud seni tsivilisatsiooni eest varjus olnud maailma, mida keegi pole kunagi varem näinud. Seda missiooni ja „esmakontakti“ tähistati lääne meedias kangelasliku ja sensatsioonilise läbimurdena. Kolmkümmend aastat hiljem otsustab Erling tagasi hõimu juurde minna, kuid kõik ei lähe just plaanitult.
Režissöör Nathan Grossman („Mina olen Greta“) võtab filmitud materjali taas ette, et uurida selle loo varjatumat poolt. Ja see, mis ta leiab, on kohati väga šokeeriv ja üllatav.

Filmile teeb sissejuhatuse reisikorraldaja ja maailmarändur Ivo Tšetõrkin.