Mis saab siis, kui näitleja häält kasutatakse ilma tema loata või filmitegija loomingut kasutatakse tehisintellekti treenimiseks? Euroopa kohtute hiljutised otsused annavad loomeinimestele lootust. Kuid loojate õiguste kaitsmine ei tähenda üksnes tehnoloogiahiidudega kohtus võitlemist, rõhutab advokaadibüroo TEGOS vandeadvokaat ja partner Priit Lätt.
Kujuta ette, et salvestad oma hääle ühe projekti jaoks, kuid avastad hiljem, et seda kasutatakse ärilistel eesmärkidel, milleks sa pole kunagi nõusolekut andnud. Või saad teada, et sinu muusikat või filmistsenaariumi on kasutatud tehisintellekti treenimiseks ilma sinu loata. Kellel on tegelikult õigus otsustada, mis sinu loominguga edasi saab?
Euroopa kohtud avavad uusi võimalusi, kuid küsimusi jagub
Saksamaal saavutas muusika autorite õigusi esindav organisatsioon GEMA kaks olulist kohtuvõitu tehisintellektiettevõtete vastu: esmalt OpenAI vastu 2025. aasta novembris ning seejärel Suno vastu 2026. aasta juulis. Mõlema kohtuasja keskmes oli autoriõigusega kaitstud muusika või laulusõnade loata kasutamine.
„Kuigi kohtuotsused on vaidlustatud ja kohtuasjad võivad lõpuks jõuda Euroopa Liidu Kohtusse, näitavad need juba praegu, et loojatel on võimalik kehtivate autoriõiguse seaduste alusel edukalt seista oma õiguste eest ka suurte tehnoloogiaettevõtete vastu,“ selgitab Priit Lätt.
Need kohtuotsused ei loo automaatselt siduvat õiguslikku pretsedenti Eestis, Lätis ega Leedus, kuid kõigi kolme riigi autoriõiguse regulatsioon tugineb Euroopa Liidu õigusele.
„See tähendab, et ka Balti riikide autoritel ja esitajatel võib olla võimalik kaitsta oma õigusi Ameerika tehnoloogiahiidude vastu oma riigi kohtutes. Kuigi need otsused ei ole siin siduvad, näitavad need suunda,“ selgitab Lätt.
Üksikute kohtuvaidluste võitmine ei kõrvalda siiski kõiki tehisintellekti ja autoriõigusega seotud ebaselgusi. Euroopa Liidu kehtivad õigusnormid lubavad teatud juhtudel kasutada autoriõigusega kaitstud materjale teksti- ja andmekaeveks ehk suurte andmemahtude automatiseeritud analüüsimiseks.
Teatud äriliste kasutusviiside puhul peavad loojad oma õigused sõnaselgelt reserveerima, kui nad ei soovi, et nende teoseid selle erandi alusel kasutatakse.
„Praktikas tähendab see, et autor peab kogu maailmale teada andma, et tema loomingut ei tohi kasutada. Minu hinnangul on see seadusandluse tõsine nõrkus,“ ütleb Lätt.
Euroopa Komisjon vaatab praegu autoriõiguse regulatsiooni üle ning kogub tagasisidet võimalike muudatuste kohta. Seaduste muutmine ja kohtuvaidluste lahendamine võib aga võtta aastaid. Seetõttu tekib oluline küsimus: mida saavad loojad oma õiguste kaitsmiseks juba praegu ette võtta?
Eesti näitab, mida saab juba täna ära teha
Lätti sõnul on Euroopa kohtuvaidlused vaid üks osa loojate õiguste kaitsmisest.
2024. aasta oktoobris sõlmisid Eesti Näitlejate Liit ja Eesti Filmitööstuse Klaster heade tavade kokkuleppe, mis käsitleb töötingimusi ja esitajate õigusi, sealhulgas näitlejatest digitaalsete koopiate loomist.
Järgmine oluline samm astuti 2026. aasta juunis, kui Eesti Näitlejate Liit ja Eesti Keele Instituut jõudsid kokkuleppele näitlejate salvestatud ja sünteetiliste häälte kasutamise küsimustes.
„Mitte iga probleem ei ole seotud mõne suure tehisintellektiettevõttega. Mõnikord on tegemist täiesti igapäevase olukorraga, kus kellegi häält või esitust kasutatakse palju laiemalt, kui algselt kokku lepiti,“ selgitab Lätt.
Isegi kui näitleja avastab, et tema häält on kasutatud ilma loata, võib vastutava ettevõttega läbirääkimine või kohtusse pöördumine nõuda märkimisväärselt aega ja ressursse.
„Sul on kaks võimalust: võidelda oma õiguste eest üksi või teha seda sind esindava organisatsiooni kaudu. Tehisintellekti ajastul on kollektiivne esindamine enamasti lihtsam ja tõhusam tee,“ ütleb ta.
Mida saavad filmivaldkonna loomeinimesed ise ära teha?
Priit Lätt annab näitlejatele, režissööridele, stsenaristidele, heliloojatele ja teistele loomeinimestele neli praktilist soovitust.
1. Tunne oma õigusi. Tee endale selgeks, mida teised tohivad ja mida ei tohi sinu loomingu, hääle või esitusega teha. Kaalu liitumist erialaorganisatsiooni või kollektiivse esindamise organisatsiooniga, mis aitab sinu huvide eest seista.
2. Jälgi, kuidas sinu loomingut kasutatakse. Kui märkad oma esituse või salvestise ootamatut kasutamist, anna sellest teada ja tõstata küsimus. Ühe inimese tähelepanek võib aidata kaasa laiematele muutustele.
3. Sõlmi kirjalikud kokkulepped. Olenemata sellest, kas allkirjastad näitlejalepingut või annad loa muusika kasutamiseks filmis, veendu, et lubatud kasutusviisid oleksid selgelt kirja pandud. See puudutab ka kõiki tehisintellektiga seotud kasutusvõimalusi.
4. Hoia end kursis. Sa ei pea saama juristiks, kuid oma põhiõiguste tundmine on tänapäeval oluline osa professionaalsusest. Lätti sõnul on julgustav näha, et üha rohkem noori näitlejaid ja filmitudengeid tunneb nende küsimuste vastu huvi.
Saa rohkem teada Industry@Tallinn & Baltic Eventil!
Priit Lätt jagab praktilisi õigusnõuandeid ka tänavusel Industry@Tallinn & Baltic Eventil.
Koos produtsent Helen Lõhmusega viib ta läbi interaktiivse Music Meets Film töötoa „Dialogue on Contracts: Hot Seat in Negotiation“, kus käsitletakse elulisi juhtumeid, autoriõigust ja läbirääkimiste taktikaid.
Lisaks räägib Lätt Discovery Campuse programmis esitajate õigustest, aidates filmivaldkonna professionaalidel oma õigusi paremini mõista ja kaitsta.