Esimest korda Pimedate Ööde filmifestivali ajaloos on pea- ja publikuauhinna võitja üks ja seesama – Hispaania režissööri Júlia de Paz Solvase film „Hea tütreke”.
Pärast vanemate lahutust kolib teismeline Carmela koos emaga vanaema juurde. Üritades kohaneda uute oludega, igatseb ta isa järele, kelle vari mõjutab kõiki kolme naiste põlvkonda.
„Võimas emotsionaalne draama tüdrukust, kes püüab toime tulla perekonda lahutava konfliktiga. See käsitleb keerulisi teemasid delikaatselt, muutes loo väga ehedaks,” resümeeris žürii, mille tööd juhtis nimekas Põhja-Makedoonia režissöör Teona Strugar Mitevska.
30-aastane katalaanist režissöör ise on öelnud oma filmi kohta nii: „Mis juhtub soolise vägivalla ohvrite poegade ja tütardega? Miks me ei kuule nende hääli valjult kõnelemas? See film püüab heita valgust sellele vaiksele ja sügavale vägivallavormile – sellisele, mis teeb haiget, kuid jääb sageli nähtamatuks, mida on peaaegu võimatu nimega nimetada ja mida on veelgi raskem lahendada toetuse ja mõistmisega, mida see nõuab.”
Peaauhinnaga kaasneb 20 000 euro suurune ja publikuauhinnaga 5000 euro suurune stipendium, mille pani välja Tallinna linn.
Filmi peaosatäitja, 17-aastane Kiara Arancibia pälvis ühtlasi parima naisnäitleja tunnustuse. Tema puhul tõstis žürii esile sügava sisemise konflikti selget ja usutavat kujutamist. „Näitleja väljendab hirmu, lojaalsust, segadust ja tugevust ilma üle mängimata, mis annab filmile suure osa selle emotsionaalsest tugevusest. Iga stseen tundub ehe ja isiklik, tõmmates publiku tegelase maailma,” kõlas põhjendus.
Debüütfilmide võistlusprogrammi parima filmi auhinna sai Taani režissööri Christian Bonke „Heraklese langemine”, mille peategelaseks on posttraumaatilist stressi põdev sõdur, kes ei suuda pärast missioonidelt naasmist kontrollida oma raevu.
„Iga sõda lõpeb varem või hiljem, kuid mõned armid jäävad igaveseks. Sõdur võitleb enda sisemises emotsionaalses sõjas, et taas pere juurde naasta, lahingus, mis on valusam kui see, mille ta seljatas. Sügavalt liigutav film näitab siseheitlust jõhkralt ausal ja realistlikul viisil,” resümeeris žürii.
Koguni kolm parima filmi auhinda pälvisid Leedu filmitegijad. Võistlusprogrammi „Kriitikute valikud” parim on Jurgis Matulevičiuse „Hiina meri”, parim Balti mängufilm Vytautas Katkuse „Külaline” ja parim Balti dokumentaalfilm Aistė Žegulytė „Pühad hävitajad”.
Võistlusprogrammi „Põhjusega mässajad” võitis Belgia režissööride Nabil Ben Yadiri ja Mokhtaria Badaoui „Parunessid” ja doc@PÖFFi rahvusvahelise võistluse Soome režissööri Karin Pennaneni „Päevade lummus”.
Kolm auhinda said ka Eesti filmitegijad.
„Kriitikute valikute” võistlusprogrammi eriauhinna pälvis Eeva Mägi „Mo Papa”. „Imetabane kaameratöö, suurepärane näitlejate koosseis ning selgepilguline, teravmeelne ja empaatiline lavastus on tõeliselt silmapaistvad,” põhjendas žürii.
Max Golomidov võitis filmi „Ööäär” eest parima operaatoritöö auhinna doc@PÖFFi rahvusvahelises võistlusprogrammis ja Heilika Pikkov ning Liina Särkinen filmi „Minu pere ja muud klounid” eest eriauhinna doc@PÖFFi Balti võistlusprogrammis.
Kõiki võidufilme saab suurel ekraanil näha veel pühapäeval.
Lõputseremoonia leidis aset Alexela kontserdimajas.
Pimedate Ööde filmifestival kestab veel 23. novembrini.
Vaata PÖFFi fotogaleriisid siit.
PÕHIVÕISTLUSPROGRAMM
Žürii: Teona Strugar Mitevska (Põhja-Makedoonia), Roberto Schaefer (USA), Debra McGuire (USA), Ingo Fliess (Saksamaa) ja Nomuunzul Turmunkh (Mongoolia)
„Hea tütreke” (Hispaania)
Režissöör Júlia de Paz Solvas, produtsendid Sergio Grobas ja Stefan Schmitz
Žürii põhjendus: „Võimas emotsionaalne draama teismelisest tüdrukust, kes püüab toime tulla perekonda lahutava konfliktiga. See käsitleb keerulisi teemasid delikaatselt, muutes loo väga ehedaks. Peaosatäitja on siiras ja tundlik, mis aitab publikul tema tundeid mõista. Lihtne kaameratöö ja montaaž toetavad lugu ilma sellelt tähelepanu röövimata. Nüansirikas pereprobleemide kujutamine väldib klišeesid ja jääb truuks päriselu keerukusele.”
Ali Vatansever
„Üheskoos üksi” (Türgi-Kreeka-Rumeenia)
Žürii põhjendus: „Võimas ja liigutav – suure tundlikkusega maalib režissöör emotsionaalse pildi peategelase sisemaailmast, liikudes meisterlikult reaalsuse ja virtuaalmaailma vahel. Seeläbi hindab ta ümber meie arusaama reaalsusest. Vabadus, mille ta endale kinematograafilise vormi kasutamisel annab, ainult rikastab tema pakutavat kogemust.”
Yutaka Yamazaki
„Kujuteldav koer ja valelik kass” (Jaapan)
Žürii põhjendus: „Yutaka Yamazaki rahulik pildikeel koos kogu kunstnikutöö ja visuaalse tundlikkusega viib vaataja läbi perekonna rahutu maailma lihtsusega, mis tasakaalustab selles peituvat kaost. Imelised kaadrid, tagasihoidlik kaamera liikumine ja värvipalett on klassikaliselt Jaapani stiilis ning viivad meid terviklikku maailma, kus tegelaste probleeme on võimalik väljendada ilma liialduste ja kulunud metafoorideta. See on elegantne ja rahustav. Tekib maastik, mis varjab sisemist segadust ja igatsust emotsionaalse lahenduse järele, võimaldades vaatajal ise tühjad kohad täita.”
Ståle Stein Berg
„Ei kommenteeri” (Norra)
Žürii põhjendus: „Stsenaarium paistab silma oma nutika, terava ja väga kaasahaarava lähenemisega poliitilisele kaosele. Täpse dialoogi ja kiirete stseenidega muudab see valitsuse skandaali nutikaks ja meelelahutuslikuks looks, mis haarab publiku täielikult kaasa. Iga hetk on hoolikalt läbi mõeldud, mis võimaldab lool hoogu kaotamata sujuvalt kulgeda.”
Aladdin Detlefsen ja Kanji Tsuda
„Konn ja vesi” (Saksamaa)
Žürii põhjendus: „Meid lummas selle filmi inimlikkus ja veelgi enam kahe peategelase vaheline sügav inimlik mõistmine. Keelebarjääri ületades ja vaikuses tantsisid nad läbi kogu loo, rikastades aegamööda üksteise mõistmist. Nende rollisooritused tuletavad meelde, et kaasatus ja võrdsus on maailma loomulik osa.”
Kiara Arancibia
„Hea tütreke” (Hispaania)
Žürii põhjendus: „Peaosatäitja näitab selgelt ja usutavalt sügavat sisemist konflikti. Näitleja väljendab hirmu, lojaalsust, segadust ja tugevust ilma üle mängimata, mis annab filmile suure osa selle emotsionaalsest tugevusest. Iga stseen tundub ehe ja isiklik, tõmmates publiku tegelase maailma. See rollisooritus on peamine põhjus, miks film jääb meelde ja mõjub emotsionaalselt.”
Erdem Helvacıoğlu
„Üheskoos üksi” (Türgi-Kreeka-Rumeenia)
Žürii põhjendus: „Erdem Helvacıoğlu muusika on hajus ja minimalistlik – juba see teebki selle eriliseks. Muusikat kasutatakse ainult olulistel hetkedel, esmalt ilmub see loo sündmustikuga seotud mängus, seejärel hakkab see järk-järgult oma elu elama. Lihtsate kasvavate oktaavide ja aeg-ajalt esinevate kolmkõlade abil loob Helvacıoğlu peene, kuid võimsa helimaailma, mis võtab meid kaasa isa ja poja emotsionaalsele teekonnale ja hoiab meid õrnalt selle lummuses.”
Chris Richmond ja David Hand
„Pea vastu, Inglismaa nimel!” (Ühendkuningriik)
Žürii põhjendus: „See on julge film, mis tõestab, et väheste vahenditega on võimalik saavutada imelisi tulemusi – vaja on vaid loovust, uuendusmeelsust ja koostööd. See on hea meeldetuletus, et film on eelkõige visuaalne kunstivorm.”
DEBÜÜTFILMIDE VÕISTLUSPROGRAMM
Žürii: Nina Paskowitz (USA), Giancarlo Nasi (Tšiili), Ilango Ram (Sri Lanka)
„Heraklese langemine” (Taani)
Režissöör Christian Bonke, produtsendid Amalie Lyngbo Quist ja Sebastian Weyland
Žürii põhjendus: „Iga sõda lõpeb varem või hiljem, kuid mõned armid jäävad igaveseks. Sõdur võitleb enda sisemises emotsionaalses sõjas, et taas pere juurde naasta, lahingus, mis on valusam kui see, mille ta seljatas. Sügavalt liigutav film näitab siseheitlust jõhkralt ausal ja realistlikul viisil.”
Samuel Abrahams
„Leedi” (Ühendkuningriik)
Žürii põhjendus: „Peaosatäitja Sian Clifford loob terava, naljaka ja üllatavalt siira maailma. Julge toonimuutuse ja absoluutse meistriklassiga paljastab film hääbuva aristokraatia rõõmud ja mured, filmitegija jultunult suure ego ning ootamatu sõpruse, mis tekib filmitegemise pöörasest ja kaunist kaosest. Julge ja mänguline film viib žanri jäägitu enesekindlusega edasi.”
Jan Van Der Weken
„Üheksas pühapäev” (Belgia)
Žürii põhjendus: „Film viib meid otse Alzheimeri tõvega elava mehe segasesse inimlikku kogemusse. Hüpates mineviku, oleviku ja mittelineaarse ajajoone vahel, laseb film meil tunda tema nõutust, vihapurskeid ja lapsepõlve haavu, mis pole teda kunagi jätnud. Kuid selle kaose läbi näeme, kuidas ta leiab ühisosa üllatava uue eluga... eluga, kus teda ootab eluaegne valu, ent ta avastab ka jõu, iseseisvuse ja isegi armastuse.”
„Lihtne tüdruk” (Saksamaa)
Žürii põhjendus: „See film loob visuaalselt julge, kuid emotsionaalselt avatud maailma. Kujundus väljendab pinget teismeliste vabaduse ja seda piiravate ruumide vahel; meik ja soengud paljastavad enesekindluse all peituvad praod; kostüümid ilmestavad üleminekut mängulisuselt haavatavusele. Koos loovad need maailma, mis tundub vahetu, rahutukstegev ja sügavalt ehe.”
VÕISTLUSPROGRAMM „KRIITIKUTE VALIKUD”
Žürii: Dechen Roder (Bhutan), Thomas Schultze (Saksamaa) ja Jean-Baptiste Babin (Prantsusmaa)
„Hiina meri” (Leedu-Taiwan-Poola-Tšehhi)
Režissöör Jurgis Matulevičius, produtsendid Ieva Cern ja Stasys Baltakis
Žürii põhjendus: „Veel üks lunastuse lugu, mis näitab väga omanäolist maailma seni tundmatul viisil. Film viib meid endise MMA-meistri purunenud ellu. Ta üritab pärast ebaõnnestumist oma elu uuesti kokku panna, olla parem inimene maailmas, mis seda talle ei luba. Meid lummas see karm ja kompromissitu, kuid samas sügavalt poeetiline ja inimlik teekond, täis hämmastavaid visuaale, mis meid siiani kummitavad.”
Matías Szulanski
„Suvelugu” (Argentina)
Žürii põhjendus: „Milline energiapahvatus: film kestab 80 minutit ja sekundikski ei lase see halastamatu ja raputav kogemus publikul õhku ammutada, korrakski hinge tõmmata. Oskusliku režissööritöö tulemusel võtame ette selle põrgusse laskumise, elame kaasa mõistuse piiril oleva palgamõrvari ellujäämise loole Argentina suurlinna tänavatel, mis on täis ühiskondlikku ja majanduslikku mandumist. Hämmastav kunstiteos.”
„Mo Papa” (Eesti)
Režissöör Eeva Mägi
Žürii põhjendus: „See oli esimene film, mida selle aasta „Kriitikute valikute” seas nägime ning see püsis meiega läbi terve festivali. Imetabane kaameratöö, suurepärane näitlejate koosseis ning selgepilguline, teravmeelne ja empaatiline lavastus on tõeliselt silmapaistvad. Meie pilgud olid naelutatud filmile, mis pani meid nägema Tallinna uues valguses.”
Ali Nasirian
„Oh, mis rõõm” (Iraan-USA-Prantsusmaa-Kanada)
Žürii põhjendus: „Meid võlus ja lummas Homayoun Ghanizadehi filmi „Oh, mis rõõm” vormiline täpsus ja leidlikkus, mis võimaldab meil näha praeguse aja suurimate iraani näitlejate, sealhulgas Golshifteh Farahani, Navid Mohammadzadehi ja Payman Maadi, ning sellise kuulsa kunstniku ja režissööri nagu Shirin Neshat nägusid ja näitlejameisterlikkust uues valguses. Kuid kõige enam paistab silma legendaarne 91-aastane Ali Nasirian, kelle esitus tundub hõlmavat kogu tema kunstile ja tööle pühendatud elu.”
VÕISTLUSPROGRAMM „PÕHJUSEGA MÄSSAJAD”
*Žürii: Ali Asgari (Iraan), Rogan Graham (Ühendkuningriik) ja Alicia Reginato (Hispaania) *
„Parunessid” (Belgia-Luksemburg-Prantsusmaa)
Režissöörid Nabil Ben Yadir ja Mokhtaria Badaoui, produtsendid Benoît Roland ja Nabil Ben Yadir
Žürii põhjendus: „See film on mässumeelne nii vormi kui ka jutustusviisi poolest. Meil oli hea meel näha küpsemas eas naise muutumist kuulekast mässumeelseks, kasutades kunsti oma identiteedi taastamiseks perekonna ja valitsuse hukkamõistu ees. See ema ja poja ühine lavastus ühendab isepäraselt, enesekindlalt ja sujuvalt sürrealismi taktiilse tuttavlikkusega ning keskendub tähelepanuta jäänud mässajatele, keda me oma kogukondades ei pruugi märgata.”
Adrian Sitaru
„Kivi, paber, käärid” (Rumeenia-Türgi)
Žürii põhjendus: „See film on sürrealistlik mälestuste avastusretk, mis triivib reaalsuse ja fantaasia piiril. Režissöör kasutab meisterlikult eksperimentaalset kinematograafilist lähenemist, et kajastada ühe perekonna lugu ja teekonda läbi aja ja mälestuste. Kaamera töötab sellel teekonnal tunnistajana, liigub tegelaste vahel ja mõnikord ka pilgutab, et luua visuaalne keel, mis lõhub järjekindlalt piiri reaalsuse ja illusiooni vahel.”
„Palgapäev” (Soome)
Režissöör Päivi Hirsiaho
Žürii põhjendus: „Erinevusi ja ühisjooni täis kollektiivse žüriina mõjutas see imeline lühifilm meid oma puhta ilu, vormi ja sisuga. Selles ehk peitubki filmi mässumeelsus. „Palgapäev” räägib lummaval viisil paljudest asjadest, ja samas ka lihtsalt ühest kogemusest.”
BALTI FILMI VÕISTLUSPROGRAMM
Žürii: Gözde Kural (Türgi), Montse Triola (Hispaania) ja Alexandre Goberidze (Gruusia)
„Külaline” (Leedu-Norra-Rootsi)
Režissöör Vytautas Katkus, produtsendid Marija Razgute, Brigita Beniusyte, Elisa Fernanda Pirir, Anna-Maria Kantarius ja Mimmi Spång
Žürii põhjendus: „On filme, mis vaatavad tulevikku. See debüütfilm on kindlasti üks neist. Kuigi filmi narratiiv kajastab selliseid teemasid nagu üksindus ja võõristus, võimaldab filmi vorm avatust tundmatule ja uutele filmitegemise viisidele. Loodame, et seda lubadust täidetakse.”
Gabriele Urbonaite
„Remont” (Leedu-Läti-Belgia)
Žürii põhjendus: „Täpne ja mõtlik debüüt, mis uurib inimese muutumist, kujutades nüansirikkalt üksikisiku eksistentsiaalset teekonda uuenemise suunas.”
„Võitjat tunneb kaugelt” (Prantsusmaa-Kasahstan-Holland-Leedu-Rootsi)
Režissöör Zhannat Alshanova, produtsendid Jean-Laurent Csinidis, Denis Vaslin ja Marija Razgutė
Žürii põhjendus: „Ettenägeliku toetuse eest uutele talentidele ja olulise rolli eest produtsentidena, kes toovad režissööri unikaalse kunstilise hääle ekraanile.”
DOC@PÖFF RAHVUSVAHELINE VÕISTLUSPROGRAMM
Žürii: Tania El Khoury (Liibanon), Daniel Abma (Saksamaa) ja Marianne Ostrat (Eesti)
„Päevade lummus” (Soome-Taani-Norra)
Režissöör Karin Pennanen
Žürii põhjendus: „See eripärane film kulgeb järk-järgult ja kutsub meid kaasa isiklikule teekonnale, mis on nii kunstiliselt väljakutsuv kui ka sügavalt emotsionaalne. Ainulaadne linateos ühendab tundlikul ja kaunil viisil arhiivikaadrid, animatsiooni, muusika ja helisalvestised. Südamlik austusavaldus lahkunud lähedasele.”
„Miss Jõuluvana valimine”
Režissöör Raisa Răzmeriță
Žürii põhjendus: „Näeme rõõmsameelse Elena seitsmeaastast teekonda Moldova külas linnapea kandidaadiks saamisel. See intiimne portree on võimas ja empaatiline ning näitab tema julgust, kahtlusi ja otsustavust. Elujõuline naine seisab silmitsi patriarhaalse ühiskonnaga ja särab ikka edasi.”
Max Golomidov
„Ööäär” (Eesti)
Žürii põhjendus: „Selle filmi visuaalne keel muudab linna elavaks, hingavaks organismiks – omaette kaasahaaravaks öiseks maailmaks. Kaamera jäädvustab linna pulssi ja selle elanike hinge. See ületab Tallinna dokumenteerimise piirid ja loob ööle oodi, mis on samavõrra intiimne ja elektriseeriv.”
DOC@PÖFF BALTI VÕISTLUSPROGRAMM
Žürii: Ana Fernandez Saiz (Ühendkuningriik), Pamela Cohn (USA) ja Koen Suidgeest (Holland)
„Pühad hävitajad” (Leedu-Prantsusmaa-Läti)
Režissöör Aistė Žegulytė
Žürii põhjendus: „See film saab auhinna julge ja uuendusliku lähenemise eest. Režissöör põimib ebatavalises audiovisuaalses keeles kunstiliselt hinge salauniversumi imed ja teaduse ning mängib meie vaatenurkade ja tajuga lagunemise ja regeneratsiooni eitamatus protsessis. Samuti paneb ta proovile meie sageli etteaimatava suhtumise filmikujutistesse, muutes vaikse, täpse ja hoolika restaureerimisprotsessi võimsaks metafooriks lagunemisele, mälule ja muutumisele. Sellega julgustab ta meid vaatama hallitust ja mikroorganisme, krüpte ja freskosid täiesti uues valguses.”
„Minu pere ja muud klounid” (Eesti)
Režissöörid Heilika Pikkov ja Liina Särkinen
Žürii põhjendus: „Meie žürii tunnustab seda filmi perekonnasuhete peenekoelise keerukuse esiletoomise eest. Perekond näib väliselt ühtne, kuid toetub tasapisi vanema tütre vaikivale tugevusele, samal ajal kui vanemad pühenduvad oma tööle klounidena, ametile, mis ühtaegu peab peret ülal ja peegeldab nende loomingulist kirge. Mitme aasta jooksul filmitud dokumentaalfilm ühendab režissööride kaastundliku pilgu ja intiimsed koduvideod, kutsudes meid mõtlema, mis hind on pinge all elatud lapsepõlvel.”
AASIA FILMIKUNSTI EDENDAMISE VÕRGUSTIKU NETPAC AUHIND
Žürii: Tsengel Davaasambu (Mongoolia), Santanu Ganguly (India) ja Teet Kask (Eesti)
„Müüride poeet” (Mongoolia)
Režissöör Sengedorj Janchivdorj
Žürii põhjendus: „Film tabab kaunilt töö- ja eraelu vahelist tasakaalu lummava Mongoolia maastiku taustal. See räägib armastuse säilitamisest, vastutusest, mida kanname järgmise põlvkonna ees, ja väärtustest, mida nad pärivad – rõhutades lõppkokkuvõttes, kuidas püsiv tingimusteta armastus võib osutuda suunavaks moraalseks jõuks.”
RAHVUSVAHELISE FILMIAJAKIRJANIKE ÜHINGU FIPRESCI AUHIND
Žürii: Jason Gorber (Kanada) , Alexander Meljan (Armeenia) ja Martin Oja (Eesti)
„Heraklese langemine” (Taani)
Režissöör Christian Bonke
Žürii põhjendus: „Mitte kõik konfliktidest põhjustatud armid ei ole nähtavad. Nagu see lugu suurepäraselt näitab, on inimlikkusele tekitatud haavad sageli veelgi sügavamad kui füüsilised. Dokumentaalfilmilik täpsus, põnev ja emotsionaalselt mõjuv süžeeliin, kindel lavastus ja nii professionaalsete kui ka amatööridest näitlejate kindlakäeline suunamine tekitavad hämmastust, et nii võimsa filmi puhul on tegu alles debüütlavastusega.”
PUBLIKUAUHIND
„Hea tütreke” (Hispaania)
Režissöör Júlia de Paz Solvas
ELUTÖÖAUHINNAD
Juozas Budraitis ja Janno Põldma
TÄNUAUHIND
Jessica Hausner
BRUNO O’YA STIPENDIUM
Ursel Tilk
Foto: "Hea tütreke", Júlia de Paz Solvas (vasakul) ja Kiara Arancibia PÖFFi mustal vaibal. Foto: Liis Reiman / PÖFF