Pimedate Ööde filmifestivali teise tänavuse elutööauhinna laureaat on üks tuntumaid Gruusia režissööre Lana Gogoberidze.

Äsja oma 96. sünnipäeva tähistanud Gogoberidze on kujutanud oma filmides peamiselt tugevaid naisi, kes võitlevad saatusega ja julgevad vastu astuda ettemääratusele, et säilitada oma sõltumatus.

Tema tuntuim töö, 1978. aastal valminud „Mõned intervjuud isiklikes asjus” käsitleb oma kaasaja gruusia naiste elu ilma nõukogulike stampideta – asjata pole seda nimetatud ka üheks esimeseks tõeliselt feministlikuks filmiks terves Nõukogude Liidus.

„Tõenäoliselt hakkasin ma naistest filme tegema oma ema pärast, keda ma kogu aeg mõtetes kandsin,” on värske laureaat ise oletanud.

Tema ema Nutsa Gogoberidze oli esimene Gruusia ja üks esimesi Nõukogude Liidu naisfilmirežissööre, kelle elu peegeldab 20. sajandi ajaloo suuri kataklüsme. Tema filmid keelati kohe pärast väljatulekut, abikaasa tapeti suure terrori ajal ja ta ise saadeti rahvavaenlase abikaasana 1937. aastal kümneks aastaks Siberisse. Pärast vangilaagrist naasmist ei rääkinud ta kunagi oma filmidest ja tütar leidis need üles alles pool sajandit pärast ema surma.

PÖFFi juhi Tiina Loki sõnul on Lana Gogoberidze unikaalne nähtus, jutustades läbi kogu oma loomingu eelkõige naiste lugusid – ka ajal, kus naislavastajatel oli ennast raske kehtestada.

Niisama unikaalne on kogu Gogoberidzede suguvõsa, kuhu kuulub juba kolm põlvkonda naisfilmirežissööre – filme lavastab ka Lana tütar Salomé Alexi.

Kokku on Lana Gogoberidze rohkem kui kümne mängufilmi autor. Tema tuntumate tööde hulka kuuluvad veel „Ma näen päikest” (1965), „Kui mandlipuud õitsevad” (1972), „Päev on pikem ööst” (1984), „Ringiratast” (1986) ja „Valss Petšoral” (1992). Tema linateoseid on näidatud Veneetsia, Cannes´i ja Berliini filmifestivalil ja teda on tunnustatud mitmete auhindadega.

Aastal 1988 valiti Gogoberidze rahvusvahelise naisrežissööride assotsiatsiooni presidendiks. Ta on olnud ka Gruusia parlamendi liige ja Gruusia suursaadik Prantsusmaal.

Ühtlasi on ta kogu aeg seisnud Gruusia filmikunsti sõltumatuse, vaba ühiskonna ja demokraatlike väärtuste eest.

Gogoberidze viimane linateos, dokumentaalfilm „Ema ja tütar ehk Pimedus pole kunagi täielik” valmis alles eelmisel aastal ja võtab kokku tema ema Nutsa traagilise loo. PÖFFil jõuab see piduliku erilinastusena ekraanile 21. novembril kell 18 Apollo kinos Coca-Cola Plaza. Lisaks pühendab PÖFF Gogoberidze elutööle filmi „Mõned intervjuud isiklikes asjus” linastuse, mis leiab aset 22. novembril kell 18 Apollo kinos Coca-Cola Plaza.

Mõlema seansi juhatab sisse Lana Gogoberidze isiklikult.

Elutööpreemia saab laureaat kätte laupäeval toimuval PÖFFi lõputseremoonial.

Traditsiooniliselt annab PÖFF välja kaks elutööauhinda: ühe välismaa ja teise eesti filmitegijale – viimase pälvis tänavu režissöör Peeter Simm.

Pimedate Ööde filmifestival kestab 24. novembrini.

Programmi „Lilled ei vaiki. Luubi all: Gruusia sõltumatud hääled" kohta vaata SIIT.