Tänavuse Pimedate Ööde filmifestivali raames esilinastub laiendfilmi (expanded cinema) projekt „Ajakvartett”.

Neljast lühifilmist koosnev tervik käsitleb inimloomuse suhet ümbritsevaga läbi keele, mälu, ruumi ja empaatia. Filmidega kaasnevad muusikalised ja performatiivsed osad ning autorite vahetu kohalolek loovad igast seansist ainukordse ühiskogemuse.

„Ajakvartett” on esmakordne sündmus uues PÖFF Expanded programmis, mis kombineerib kinoekraanil nähtavat visuaal- ja etenduskunsti elementidega, ületamaks traditsioonilist arusaama filmikunstist.

Festivali juhi Tiina Loki sõnul on PÖFF Expandedi ellukutsumine märgilise tähendusega. „Sarnaselt Berlinale Forum Expandedile ja Rotterdami filmifestivalile on PÖFF Expanded võtnud pikaajaliseks sihiks hajutada filmikunsti ja visuaalkunsti piire ning lähendada mõlema valdkonna loovisikuid ja publikut,” ütles Lokk.

„Ajakvarteti” peaprodutsendi ja programmi kuraatori Len Murusalu sõnul on autorifilmi osakaal kunstivaldkonnas tõusuteel. „PÖFF Expanded aitab väärtustada ka žanripiire kompavat Eesti filmiloomingut. Loodame, et sellest saab edaspidi uus tugev rahvusvaheline koostöö- ja leviplatvorm.”

Tallinna kinos Sõprus toimuvad „Ajakvarteti” eriseansid 22. novembril kell 19 ja 25. novembril kell 18. Filmidel on ingliskeelsed subtiitrid. Seanssidele järgneb vestlusring, mida juhib Gareth Evans.

Filmide valmimist toetasid Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Fotokunstnike Ühendus, filmide tootja on kunstnikufilmidele suunatud produktsioonifirma ChronoLens.

„Ajakvarteti” filmid:

„Suudle mind oma keelega”, Anna Hints, Tushar Prakash

Kaks armastajat, keda lahutavad võõrkeele piirid, pihivad teineteisele oma emakeeles.

„Rooside rajus”, Liina Siib

„Rooside rajus” on katse peegeldada visuaalselt meie aega konkreetse inimese, pensionil meditsiiniõe Helgi Kuusiku kaudu. Tegevus toimub tema Haanjamaa talu roosiaias, mille ta rajas aastaid tagasi Helsingi haiglates töötades ning Eesti ja Soome vahel liikudes. Idüllilises maakohas viktoriaanliku ajastu maalide stiilis lavastatud lühistseene ühendavad realistlikumas võtmes kaadrid Helgi reisist Ida-Helsingisse külla tütre perele.

„Tütarrakk”, Piibe Kolka

Ligipääsmatuid aegu ja kohtasid läbiv vestlus naise ja tema vaarema vahel.

Piibe Kolka salvestab PXL2000 mängukaameraga pikselkaadreid ja sõnumeid helikassettidele, püüdes luua ajas rändavat suhtlust. Film uurib epigeneetilist hüpoteesi, mille järgi võivad individuaalsed elukogemused mõjutada bioloogilist pärilikkust ja geenide avaldumist. Tulemuseks on põlvkondadevaheline ulmelik mäng, milles segunevad elude lood, päritud kahtlused ja seiklusalgete otsingud.

„Peale Betelgeuset”, Len Murusalu

Rännak unnevajunud liivi keele mineviku- ja tulevikumüütide piirimail.

„Peale Betelgeuset” räägib koduigatsuse tundest, mille on põhjustanud keskkonna paratamatu häving; rännates samaaegselt mineviku, oleviku ja tuleviku vahel. Hääbunud liivi keeles kõlav lugu on inspireeritud liivi rahvalaulust ja Läänemere-Soome mütoloogiale omasest loojutustamise vormist ning otsib lootust keset kaduvat aega ning unnevajunud mälestusi.

Piletid leiad siit.