Tänavuse Pimedate Ööde filmifestivali peaauhinna võitis Mongoolia film „Vaikuse linna autojuht”.
Neliteist aastat vangis istunud Myagmar asub pärast vabanemist tööle matuseautojuhina ja püüab oma elule uut mõtet leida. Šokeeriva lõpuga linateos, mille autor on Sengedorj Janchivdorj, tõukub budistlikust filosoofiast.
„See sünge muinasjutt Mongooliast üllatas meid. Juba esimesest kaadrist alates tundsime, et see sammub uutel radadel. Tegu on väga stiilse filmiga, kuid stiil ongi siin sisu, formaalseid valikuid ei kasutata mitte niisama, vaid selleks, et minna veelgi sügavamale väga filmilikku universumisse, kus elavad ainulaadsed tegelased, kes on suuremad kui elu, kuid väga-väga inimlikud,” resümeeris žürii, mille tööd juhtis Saksa režissöör Christoph Hochhäusler.
Peaauhinna väärtuseks on 20 000 eurot, mille pani välja Tallinna linn.
Viimastel aastatel üha sagedamini suurte filmifestivalide kavadesse jõudvale Mongoolia filmikunstile on A-kategooriasse kuuluva PÖFFi grand prix üks kõigi aegade suuremaid tunnustusi.
Filmi autori Sengedorj Janchivdorji looming on siinsele publikule tuntud mulluselt PÖFFi armastusfilmide festivalilt Tartuff, kus tema film „Müügitüdruk” pälvis publikuauhinna.
Parima režissööri auhind läks Iisraeli režissöörile Nir Bergmanile filmi „Pink Lady” eest, mis kujutab ebatraditsioonilist armastuskolmnurka Jeruusalemma ultraortodokssete juutide kogukonnas.
Parima naisnäitleja auhinna jagasid omavahel soomlase Teemu Nikki filmis „100 liitrit koduõlut” mängivad Elina Knihtilä ja Pirjo Lonka – nad kehastavad õdesid, kes pruulivad oma kodukandi parimat koduõlut. Ainuke häda – rüübe on nii hea, et kipub nende endi kõrist alla voolama. Parimaks meesnäitlejaks tunnistas žürii korealase Hyo Je Lee, kes mängib Sang Beom Koo filmis „Nõiaring” koolikiusu ohvriks langevat noormeest.
Kokku osales põhivõistlusprogrammis 18 filmi.
Publikupreemia võitis India režissööri Vinod Kapri film „Tuleriit” – melanhoolselt südamlik ballaad surematust armastusest väljasureval maal. Film, mille tegevus hargneb Himaalaja jalamil asuvas külas ja kus mängivad sealtsamast pärit tavalised inimesed, pälvis esilinastuse järel tavatult pika ja sooja aplausi.
Debüütfilmide võistlusprogrammi parimaks kuulutas žürii Saksa režissööri Steve Bache filmi „Koertele keelatud”, mis käsitleb tabuteemat pedofiiliat. Esimest korda kavas olnud dokumentaalfilmide konkursi võitis Prantsuse režissööride Lou du Pontavice ja Victoire Bonini film „Vahimees”, mille tegevus jõuab välja Eestisse – selles seisab Hiina abielupaar silmitsi emotsionaalse tühimikuga, kui nende poeg sõidab kaugele maale ja asub õppima Eesti teatri- ja muusikaakadeemiasse.
Võistlusprogrammi „Kriitikute valikud” parima filmi auhinna pälvis Jaapani režissööri Masaki Tsujino film „Vennad Kitaurad” – sünge, samas naljakas lugu isatapust. „Põhjusega mässajate” võistlusprogrammi parima filmi tiitli pälvis Saksa režissööri Irene von Alberti film „Mehed kaitse alla!”, milles naised võtavad üle võimu, kui valimiste eel pääseb valla viirus, mis nakatab ainult mehi. Poliitiline satiir on ammutanud ainest ka eesti keelde tõlgitud prantsuse kirjaniku Robert Merle hoiatusromaanist „Kaitstud mehed”.
Parima Balti filmi auhind läks Leetu, Ignas Miškinise komöödiale „Lõunamaa kroonikad”, mis kujutab Šiauliai noorte elu pöörastel 1990ndatel. „Ehe ja humoorikas,” kõlas žürii põhjendus. Filmi kaastootjaks on Eesti stuudio Nafta Films.
Kõiki võidufilme saab suurel ekraanil näha veel pühapäeval.
Pimedate Ööde filmifestivali lõputseremoonia leidis aset Alexela kontserdimajas.
PÖFFi fotogaleriisid vaata SIIT.
PÖFF TV intervjuusid filmitegijatega vaata SIIT.
Pimedate Ööde filmifestivali auhinnad
PÕHIVÕISTLUSPROGRAMM
Žürii: Christoph Hochhäusler (Saksamaa), Bianca Balbuena (Filipiinid), Jawad Rhalib (Belgia), Tomas Vengris (Leedu) ja Marija Razgutė (Leedu)
Parima filmi grand prix:
„Vaikuse linna autojuht” (Mongoolia)
Režissöör Sengedorj Janchivdorj
Žürii põhjendus: „See sünge muinasjutt Mongooliast üllatas meid. Juba esimesest kaadrist alates tundsime, et see film sammub uutel radadel. „Vaikuse linna autojuht” on väga stiilne film, kuid siin ongi stiil sisu, formaalseid valikuid ei kasutata mitte kõrvalejuhtimiseks, vaid selleks, et minna veelgi sügavamale väga filmilikku universumisse, kus elavad ainulaadsed tegelased, kes on suuremad kui elu, kuid väga-väga inimlikud.”
Parim režissöör:
Nir Bergman
„Pink Lady” (Iisrael-Itaalia)
Žürii põhjendus: „Täpse ja sundimatu lavastamise meistriklass, mis näitab erakordset oskuslikkust kõikidel tasanditel. Kui filmi suur ja keeruline masinavärk töötab ideaalselt sünkroonis, kui iga osatäitmine on peen ja liigutav, iga emotsionaalne samm tundub aus ja südantlõhestav... ja kõik need elemendid põimuvad sujuvalt paeluvaks ja kaasahaaravaks maailmaks, siis on see märk suurepärasest lavastusest.”
Parim naisnäitleja (ex aequo):
Elina Knihtilä ja Pirjo Honka
„100 liitrit koduõlut” (Soome)
Režissöör Teemu Nikki
Žürii põhjendus: „Parima näitlejanna auhind läheb kahele näitlejale, kes viivad meid kibedasse reaalsusesse, kuid väga loomulikul viisil, mitte kunagi üle mängides ega jättes meile muljet, et esitatakse rolli. Nende sooritused näivad lihtsad, olemata lihtsustatud.”
Parim meesnäitleja:
Hyo Je Lee
„Nõiaring” (Lõuna-Korea)
Režissöör Sang Beom Koo
Žürii põhjendus: „Rõhuvas mädasoos eksleva karakteri kartmatu uurimise eest, kujutades väga peenekoeliselt füüsilise vägivalla küüsis ja emotsionaalses segaduses habrast noor. Tema silmades ja kehakeeles näeme meeleheidet, lootusetust, süütunnet, aga ka armastust.”
Parim stsenaarium:
Seyfettin Tokmak
„Jäneste impeerium” (Türgi-Mehhiko-Horvaatia)
Režissöör Seyfettin Tokmak
Žürii põhjendus: „Painav. Meditatiivne. Südantlõhestav. Terav, kuid tekitab õhkõrna lootust. Filmi käsikiri annab delikaatselt edasi ekspluateerimise, lastevägivalla ja vaesuse keerulisi teemasid emotsionaalsete löökide ja tehnilise tagasihoidlikkusega.”
Parim operaatoritöö:
Claudia Becerril Bulos
„Jäneste impeerium” (Türgi-Mehhiko-Horvaatia)
Režissöör Seyfettin Tokmak
Žürii põhjendus: „Filmi tumedad toonid toovad esile tegelasi ümbritseva lootusetuse ja pimeduse. Intiimne lähivaatlus on teostatud nii kainelt ja realistlikult, et see loob meditatiivse elamuse. Hüljatud maastikud ja paljad puud muutuvad metafooriks lastele, kes on oma keskkonna vangid, kuigi unistavad põgenemisest. Kaamerafiltrid rõhutavad meeleolu ja täiendavad pimedust.”
Parim muusika:
Alyana Cabral ja Moe Cabral
„Mõnel õhtul tahaksin jalutada” (Filipiinid-Singapur-Itaalia)
Režissöör Petersen Vargas
Žürii põhjendus: „See enamasti minimaalne filmimuusika loob seoseid ja põimib kokku meeleheite ja solidaarsuse, valu ja lootuse. Muusika täiendab helikujundust ning äratab tegelased ja nende alltekstid peenelt ja leidlikult ellu.”
Parim kunstnikutöö:
Munkhbat Shirnen
„Vaikuse linna autojuht” (Mongoolia)
Režissöör Sengedorj Janchivdorj
Žürii põhjendus: „Kunstnikutöö on sageli tähelepanuta jäetud lugude jutustamise vahend. Kuigi paljudel filmidel oli julge esteetiline visioon, paistis üks film silma mitte pelgalt ilu, vaid ka peente detailide siira ja oskusliku kasutamise poolest, et luua maailm, mis toimib loojutustuse lahutamatu osana. Iga detail näib ehe ja justkui märkamatu, aidates luua tegelaskujusid ja maailma ilma emotsionaalselt süžeelt tähelepanu tõmbamata.”
DEBÜÜTFILMIDE VÕISTLUSPROGRAMM
Žürii: John Durie (Suurbritannia), Karolin Jürise (Eesti), Daniel Green (Suurbritannia) ja Carles Torras (Hispaania)
Parim film:
„Koertele keelatud” (Saksamaa)
Režissöör Steve Bache
Žürii põhjendus: „Film nii tänasesse kui ka homsesse päeva. See käsitleb üht ühiskonna tabuteemat pedofiiliat internetis peibutamise kaudu. Film on tehtud äärmise tundlikkuse ja haavatavusega eelkõige tänu suurepärasele näitlejatööle ja eriti kahele peategelasele. Siin ei ole mingeid klišeesid ja mis kõige tähtsam: see on film igale lapsevanemale, kes arvab teadvat, mida tema lapsed kodus internetti minnes teevad, kuid tegelikkuses eitab, eirab või ratsionaliseerib, et „minu kodus ei saaks seda juhtuda”. Kuid see juhtub – liiga sageli – ja seetõttu ongi see film hädavajalik.”
Parim režissöör:
Diego Figueroa
„Šaakalite naabruskond” (Tšiili)
Žürii põhjendus: „Esimesest kaadrist kuni viimaseni häiriv salapärane psühholoogiline draamapõnevik loob klaustrofoobse meeleolu, millel on David Lynchi „Kadunud kiirtee“ ja „Mulholland Drive'i” jooni. Lisaks sellele annavad ekraanivälise heli ja mudelite kasutamine ning mõistatuslikud tegelaskujud märku sellest, et Figueroa on erakordse visiooniga režissöör.”
Eriauhind (ex aequo):
„Ciao Bambino” (Itaalia)
Režissöör Edgardo Pistone
Žürii põhjendus: „Terviklik film, millel on kindel hoiak loo, stsenaariumi, näitlejatöö ja meeleolu, aga eriti operaatoritöö suhtes – see kõik teeb režissöör Edgardo Pistonest talendi, keda tasub jälgida.”
„Krantsid” (Kanada)
Režissöör Jerome Joo
Žürii põhjendus: „Südamlik film elust võõras keskkonnas, ümberasumisest ja sellest, kuidas ühes peres tuleb igaüks omal moel – ja üheskoos – toime tragöödiaga, ning eriti sellest, kuidas isa mõistab ja lepib sellega, et tema poeg ei ole selline võitleja nagu tema.”
DOKUMENTAALFILMIDE VÕISTLUSPROGRAMM DOC@PÖFF
Žürii: Tinatin Gurchiani (Gruusia), Kacper Czubak (Poola) ja Carlos E. Lesmes (Eesti)
Parim film:
„Vahimees” (Prantsusmaa-Belgia)
Režissöörid Lou du Pontavice ja Victoire Bonin
Žürii põhjendus: „See on film, mis käsitleb tegelaste vaikse visaduse kaudu kaunilt vahemaa, igatsuse ja lootuse teemat. Film läheneb kannatlikult ja tundlikult teistsuguse tuleviku nimel tehtud valikutele, tõstes esile neid otsuseid toetavaid delikaatseid suhteid. Samuti näitab film mõjusalt, milline katsumus on riigist lahkuda, säilitades samal ajal sügavat sidet oma juurtega.”
Parim operaatoritöö:
Linas Žiūra
„Kaeblevad hinged” (Leedu-Prantsusmaa-Norra)
Režissöör Vytautas Puidokas
Žürii põhjendus: „See film suunab kaamerapilgu haavatavale peategelasele väga sügava tundlikkuse ja õrnusega. Kaamera vaatab õrnalt ja kannatlikult tema silmadesse, esitades universaalse loo noormehe haprusest. Film üllatab sundimatu iluga ja on oluline abipalve, mille suhtes ei saa jääda ükskõikseks.”
Eriauhind:
„Must kuld” (Portugal)
Režissöör Takashi Sugimoto
Žürii põhjendus: „Filmi eest, mis kaldub kõrvale traditsioonilisest loojutustusest, jäädvustades poeetiliselt ruume ja rütme ning kujutades ühiskonda intiimsete detailide kaudu, mis võimaldavad vaatajatel paeluvate kaadritega suhestuda.”
VÕISTLUSPROGRAMM „KRIITIKUTE VALIKUD”
Žürii: Miroslav Mogorović (Serbia), Gust Van den Berghe (Belgia) ja Elisa Fernanda Pirir (Guatemala)
Parim film:
„Vennad Kitaurad” (Jaapan)
Režissöör Masaki Tsujino
Žürii põhjendus: „Kahe venna loo siiruse ja lihtsuse eest. Filmi eest, mis ajas meid sünge teema juures naerma ja andis ehk retsepti tormilisteks aegadeks. Filmi eest, milles ei ole hoiakuid ega moraalseid hinnanguid, ent lõpuks on tegu filmiga, mis julgeb jääda truuks lihtsale põhiideele. Mõnikord õnnestub filmikunstil muuta nähtamatu nähtavaks. Ja meie loodame, et seda filmi nähakse ja see ajab inimesed naerma.”
Parim režissöör:
Dechen Roder
„Mina olen laul” (Bhutan-Norra-Itaalia-Prantsusmaa)
Žürii põhjendus: „Selle eest, et ta tegi filmi, mis on nagu lõputu koorilaul, kus põrkuvad kaja ja peegeldused. Selle eest, et ta tõi mineviku meloodiad tänapäeva ja viib meid ettearvamatutesse kohtadesse, kus me ei tea, kas me vaatame peeglisse või vaatame tegelikku maailma. Tugev hääl, kellelt loodame tulevikus rohkem kuulda.”
Äramärkimine:
„Kalatüdruk” (Ecuador)
Režissöör Javier Cutrona
Žürii põhjendus: „Väga originaalse visuaalse lähenemise ja hästi ülesehitatud filmielamuse eest. Film käsitleb keerulisi teemasid kohtades, mida ei pruugi oodata. Me usume filmitegija andesse luua ka tulevikus kauneid filme ja tahame samuti tunnustada tema meeskonda.”
VÕISTLUSPROGRAMM „PÕHJUSEGA MÄSSAJAD”
Žürii: Marica Stocchi (Itaalia), Bradley Liew (Filipiinid) ja Marko Raat (Eesti)
Parim film:
„Mehed kaitse alla!” (Saksamaa)
Režissöör Irene von Alberti
Žürii põhjendus: „Kõigi jaoks mõistetav film, mis paljastab kohe kõige lihtsama süžeega naistevastase vägivalla karmi reaalsuse. Kui meeste seksuaalne iha ohustab naiste asemel hoopis meeste elu. Film süstib komöödiat ja satiiri kui vastumürki võimu ahvatlusele, millest pimestatuna jõuame pideva vihkamise äärmuslike tagajärgedeni.”
Parim režissöör:
Ruiqi Lu
„Kontaktläätsed” (Hiina)
Žürii põhjendus: „Metavisuaalsuse hoolika uurimise ja esteetilise täpsuse eest. Režissöör, kes sunnib mõtlema vaataja ja kaadrisse vangistatud objekti vahelise suhte mitmetasandilisuse üle. Režissöör, kes on piisavalt julge, et tekitada meis kõigis ebamugavustunnet, keeldudes traditsiooniliste süžeeliinide järgimisest, kuid kujundades filmi siiski harmooniliseks tervikuks.”
Parim lühifilm:
„Lisastseenid” (Ukraina)
Režissöörid Roman Himei ja Jarema Malaštšuk
Žürii põhjendus: „Mis on tõeline? Näitleja mängib filmis sõdurit. Või sõdur mängib filmis näitlejat. Pavlo Aldošõni veenva esituse eest ja häiriva mõtte eest, kui ebakindel võib olla meie reaalsus. Film annab läbi kaamera ette astumise maagia sõdurile võimaluse põgeneda, et taaskord kogeda tavalisi argielu hetki.”
BALTI FILMIDE VÕISTLUSPROGRAMM
Žürii: Mikko Fritze (Saksamaa), Annika Pham (Suurbritannia) ja Fernando E. Juan Lima (Argentina)
Parim film:
„Lõunamaa kroonikad” (Leedu-Eesti)
Režissöör Ignas Miškinis
Žürii põhjendus: „Meile tundus ajarännak postsotsialistlikku Leetu väga veenev – nii visuaalselt, muusikaliselt kui ka loo poolest. Film annab meile eheda ja humoorika ettekujutuse ajast, mil postsovetlikes riikides oli maailm pea peale pööratud. Suurepärane näitlejatöö, eriti meespeategelase esituses, mänguline ja veenev kaameratöö spordi-, muusika- ja igapäevaelu kujutamisel. Hästi kirjutatud stsenaarium toob väga loomulikult meie ette ühiskonna ja eriti tolle aja noorte väljakutsed. Lisaks suudab film ilma igasuguse lisapingutuseta rääkida noorte aegumatutest küsimustest armastuse, sõprade, perekonna ja otsuste langetamise kohta.”
Parim režissöör:
Laurynas Bareiša
„Kuiv uppumine” (Leedu-Läti)
Žürii põhjendus: „Meisterlikult kontrollitud draama, kus killustatud struktuur, silmapaistvad näitlejatööd, täpselt häälestatud muusika- ja pildikasutus võimendavad hiilivat aimdust saabuvast traagikast, kuni see lõpuks paljastub. Vaataja on sunnitud mugavustsoonist lahkuma, sest režissöör mängib aja ja ruumiga, kaotamata seejuures loo tuuma. Haruldane ja kaasahaarav filmielamus.”
RAHVUSVAHELISE FILMIAJAKIRJANIKE ÜHINGU FIPRESCI AUHIND
Žürii: Bernard Besserglik (Prantsusmaa), Rita Di Santo (Suurbritannia) ja Ralf Sauter (Eesti)
„Krantsid” (Kanada)
Režissöör Jerome Joo
Žürii põhjendus: „Jerome Yoo põimib oskuslikult mitut lugu ja filmist, mis võinuks olla üsna tüüpiline väljarände raskuste kirjeldus, saab mõtlemapanev meditatsioon leina olemuse ja eriti lapsepõlves kogetud leina üle. Ekraanile toodud koerte ja inimeste suhteid (mis on lähedasemad, kui võiks arvata) on kujutatud hämmastavalt originaalselt. Kandev loogika on emotsionaalne ja poeetiline ning filmis on kaadreid, mis jäävad meelde veel kauaks pärast seda, kui Yoo on alustanud oma teise mängufilmiga.”
PUBLIKUAUHIND
„Tuleriit” (India)
Režissöör Vinod Kapri
ELUTÖÖAUHIND
Lana Gogoberidze ja Peeter Simm
DENNIS DAVIDSONI SPOTLIGHTI AUHIND
Farah Nabulsi („Õpetaja”)
BRUNO O’YA NOORE NÄITLEJA STIPENDIUM
Märten Metsaviir
NOORTE- JA LASTEFILMIDE FESTIVAL JUST FILM
Žürii: Diana Iljine (Saksamaa), Koen Mortier (Belgia) ja Tanel Toom (Eesti)
Parima noortefilmi grand prix:
„Kontra” (Taani)
Režissöör Jonas Risvig
Žürii põhjendus: „Filmile, mis julgeb esitada küsimuse: kui tugev suudad olla? Kui tugevaks suudad jääda, kui seisad silmitsi grupiga, kuhu meeleheitlikult kuuluda soovid – kuid mis sind omaks ei võta? See märkimisväärne teos uurib staatuse ja kuuluvuse haprust, esitades väljakutse kaaluda: kas on parem omada ühte tõelist, siirast sõpra või kuuluda seltskonda, mis pakub vaid pealiskaudset aktsepteerimist? Oma elava ja emotsionaalse jutustamise, nüansirohkete näitlejatööde, kaasahaarava helikujunduse ja meisterliku lavastusega köitis see unustamatu film meid algusest lõpuni. See tuletab meelde autentsuse jõudu ja konformismi hinda.”
Äramärkimine:
„Mürgine” (Leedu)
Režissöör Saulė Bliuvaitė
Žürii põhjendus: „Julge portreelugu noorest tüdrukust, kes loodab modelliks saamise kaudu oma igapäevaelust pääseda. Huvitav lugu huvitava kaameratööga.”
Euroopa lastefilmide assotsiatsiooni ECFA auhind:
Žürii: Elisabeth Wenk (Saksamaa), Teresa Lima (Portugal) ja Eva-Maria Schneider-Reuter (Saksamaa)
Parim Euroopa lastefilm:
„Suurelt elatud elu” (Tšehhi-Prantsusmaa-Slovakkia)
Režissöör Kristina Dufková
Žürii põhjendus: „Silmapaistva tehnilise kvaliteedi, kauni stop-motion-animatsiooni ja detailirohke loo jutustamise eest, mis kujutab universaalset, ent samas väga isiklikku teekonda lapsepõlvest noorukieani. Filmi autentne kujutlus sellest, kuidas on tunda end oma kehas võõrana koos huumori, südamlikkuse ja realismi seguga loob sügava sideme vaatajatega. Selle Euroopa stiilis jutustamine, samastatavad tegelased ja toetavad suhted rõhutavad eneseaktsepteerimise ning iseenda eest seismise tähtsust, tehes sellest kohustusliku vaatamise lastele ja noorele publikule. Tunnistus sellest, kui oluline on jääda iseendaks, pakkudes peategelase kaudu inspiratsiooni tugevuseks, empaatiaks ja positiivsuseks.”
#noorfilmitegija auhind:
Žürii: Piia Parktal, Kaupo Kruusiauk ja Alesja Suzdaltseva
„40 päeva (h)ingele” (Eesti)
Režissöör Betra Käsper
Žürii põhjendus: „Võidufilm oli terviklik, hästi viimistletud ja tõi meieni põneva loo. See film köitis meid oma nüansirikka näitlejatööga, keeruka montaaži ning pinevust tekitava helidisainiga. Samuti kiidame meisterlikku kaameratööd ja lummavaid värve.”
Äramärkimine:
„Rohelised paugutajad” (Eesti)
Režissöörid Jaagup Koov ja Joosep Koov
Lastežürii auhind:
Žürii: Milene Unt, Juhan Rohtla ja Mark Leetsar
„Ma kirjutasin kogemata raamatu” (Ungari-Holland)
Režissöör Nóra Lakos
Žürii põhjendus: „See film oli ilusasti tehtud, lugu kõnetas ja puudutas mitmeid olulisi teemasid ning õpetas seda, et tuleb oma unistused teoks teha.”
Noortežürii auhind:
Žürii: Armand Gudmundur Mets, Aleksander Tõnurist ja Sofia Fe Soe
„Kontra” (Taani)
Režissöör Jonas Risvig
Žürii põhjendus: „Vaatasime ära 11 filmi, mis kõik olid omanäolised ning põnevad, kuid üks neist haaras meid kaasa juba esimesestest kaadritest ning kandis kuni lõputiitriteni. See on film, mis oskab noortega rääkida, kuid tõusis esile ka oma kunstliste omaduste, näitlejatöö ning visuaali poolest.”
Eriauhind:
„Pikad paberid” (Eesti)
Režissöör Meel Paliale
Žürii põhjendus: „Väga realistlikult inimlik ja südamelähedane film, kus dialoogid tegelaste vahel olid loogilised, siirad ja ülimalt ehedad. Saalist lahkudes jäi soe tunne sisse.”
Mudilaste žürii auhind:
Žürii: Kadri-Liis Kivistik, Sverre Silm ja Adam Oja
„Niko: teisele poole virmalisi” (Soome-Saksamaa-Iirimaa-Taani)
Režissöör Kari Juusonen
Žürii põhjendus: „See film õpetas meile sõprust, lahkust, tiimitööd ja seda, et ole alati sõprade aitamiseks olemas.”