Mitte ainult „Savvusanna sõsarate” üle pole põhjust rõõmustada – ka tänavu sai PÖFFi publik võimaluse ära vaadata pea kõik Euroopa filmiakadeemia auhinna pälvinud filmid.

Koguni kuus festivali kavva kuulunud filmi võitsid kolm nädalat hiljem Berliinis Euroopa filmiauhinna, neist enim – kokku viis – pälvis „Langemise anatoomia”. See tunnistati aasta parimaks Euroopa filmiks, Justine Triet´ sai aasta parima režissööri ja koos Arthur Harariga parima stsenaristi auhinna, lisaks tunnustati Sandra Hüllerit parima naisnäitleja ja Laurent Sénéchali parima montaaži auhinnaga.

Ka Kuldse Palmioksa võitnud kohtudraama jõuab Eesti kinolevisse kevadel.

Kolm auhinda pälvis Taani režissööri Nikolaj Arceli film „Tõotatud maa”: Mads Mikkelsen oli parim meesnäitleja, Rasmus Videbæk sai tunnustada parima operaatoritöö ja Kicki Ilander parima kostüümikunstniku töö eest.

Seda ajaloolist draamat näeb Eesti kinodes alates jaanuarist.

Parima kunstnikutöö eest pälvis auhinna Emita Frigato, kes kujundas Alice Rohrwacheri filmi „Kimäär”. Jonathan Glazeri filmi „Huvivöönd” helirežii eest said auhinna Johnnie Burn ja Tarn Willers.

Parima debüütfilmi eest välja antava Prix FIPRESCI auhinna sai Molly Manning Walkeri film „Kuidas peaks seksima?”.

Kõik kolm filmi jõuavad siinsesse kinolevisse järgmisel aastal.

Ka Euroopa dokumentaalfilmi auhinna pälvinud Anna Hintsi „Savvusanna sõsaraid” saab Eesti kinodes jätkuvalt vaadata – selle eest hoolitsevad kino Artis ja Tartu Elektriteater.

Eesti film võitis Euroopa filmiakadeemia auhinna esimest korda. Varem on sellele kandideerinud Väino Laes kõrvalosa eest Roman Baskini filmis „Rahu tänav”, Rein Kotov operaatoritöö eest Arvo Iho filmis „Karu süda” ja Jaagup Roomet (koos Markku Pätiläga) kunstnikutöö eest Veiko Õunpuu filmis „Püha Tõnu kiusamine”. Lühifilmidest on nominatsioonini jõudnud Kaspar Jancise „Villa Antropoff” ja Rootsi-Eesti koostöös valminud „Amalimbo”, mille režissööriks on Juan Pablo Libossart.