Pimedate Ööde filmifestivali teise tänavuse elutööauhinna laureaat on nimekas Hispaania filmilavastaja Carlos Saura.

Peagi 90. sünnipäeva tähistav Saura on üks Hispaania kuulsamaid kineaste, kes kerkis esile 1960ndate teisel poolel oma teravalt sotsiaalsete filmidega, mis käsitlesid Franco-aegse Hispaania ühiskonna repressiivset iseloomu. 1965. aastal valminud allegooriline psühholoogiline põnevusfilm „Jaht” tõi autorile ka esimese suurem auhinna – Berliini filmifestivali parima režissööri Hõbekaru. 1970ndate algul valminud filmid „Naudingute aed” ja „Ana ja hundid” sattusid oma ühiskonnakriitilise allteksti tõttu koguni tsensuuri hammasrataste vahele.

Oma esimese muusikalise filmi „Verine pulm” tegi Saura 1981. aastal – koos järgnenud „Carmeni” (1983) ja „Nõiutud armastusega” (1986) moodustab see klassikalistel lugudel põhineva nn flamenkotriloogia, mille järgi lavastaja loomingut kõige enam tuntakse. Lavastuslikud või dokumentaalsed muusika- ja tantsufilmid on jäänud Saura suureks armastuseks siiani.

Kokku leiab Carlos Saura filmograafiast ligemale 50 linateost. Tema filmid on kogunud auhindu kõige nimekamatelt festivalidelt. „Toida kaarnat” võitis 1976. aastal Cannes´i filmifestivalil grand prix´, „Kiirusta, kiirusta” 1981. aastal Berliini filmifestivalil Kuldkaru. Ta on kolmekordne Oscari nominent filmide „Ema saab saja-aastaseks”, „Carmen” ja „Tango” eest.

Oma suureks eeskujuks peab Saura Luis Buñueli, keda tal oli au nimetada oma sõbraks ja kellele ta on pühendanud filmi „Buñuel ja kuningas Saalomoni laud”, samuti on ta oma mõjutajatena nimetanud Hispaania vasakpoolset filmitegijat Juan Bardemi, Sergei Eisensteini, saksa ekspressioniste ja itaalia neorealiste.

„Kes puhkab, läheb rooste,” ütleb siiani tegus vanameister ise, kelle viimane film, muusikaline draama „Kogu ilma kuningas” valmis tänavu sügisel ja jõuab Pimedate Ööde filmifestivalil Euroopa esilinastuseni. Selles kavatseb nimekas teatrilavastaja Manuel tuua lavale muusikat ja kirgi täis näitemängu – paraku hakkavad proovides emotsioonid üle keema ja pinged inimeste vahel üha kasvavad. Tulemuseks on lavastus, kus põimuvad tragöödia, väljamõeldis ja tegelikkus. Filmi on üles võtnud legendaarne Itaalia operaator, kolmekordne Oscari võitja Vittorio Storaro.

Filmi esilinastus on reedel, 26. novembril kell 17.15 kinos Coca-Cola Plaza ja seda esitlevad produtsendid Esebio Pacha ja Alexandra Fierro. Oma videotervituse on saatnud vaatajatele Carlos Saura. Lisaks saab näha tema kaht värsket lühifilmi: 6-minutilises töös „Rosa Rosae. Hispaania kodusõda” jutustab autor piltide, joonistuste ja fotode abil traumaatilisest sõjakogemusest, 14-minutiline „Goya, 3. mai” on audiovisuaalne projekt, mis elustab Francisco Goya kuulsa maali „Ülestõusnute mahalaskmine 3. mail 1808”.

PÖFF annab traditsiooniliselt välja kaks elutööauhinda, millest esimese sai näitleja Elle Kull.