Mida kujutab endast tänavune PÖFFi debüütfilmide võistlusprogramm, selgitab programmi kuraator Triin Tramberg.

Mida on tänavuses debüütfilmide võistlusprogrammis omanäolist? Mis žanrid, teemad ja vaatenurgad jäävad filmide juures enim silma?

Võistlusprogramm on temaatiliselt väga laiahaardeline, aga PÖFFi koduleheküljel tuli märksõnade süsteemi kaudu ilmsiks absurd paljude filmide ühisnimetajana. Väga palju on irooniat nii enese kui ka ühiskonna suhtes. Samuti on olulisel kohal inimsuhted ja seda just eri vaatenurkadest nähtuna. Leidub kõiki žanre psühholoogilise põnevikuni välja. Loodan, et igaüks leiab meie laia temaatikaga programmist midagi endale.

Mitu filmi on võistlusprogrammis, kui palju on nende seas maailma- ja rahvusvahelisi esilinastusi?

Sel aastal oleme programmi mahtu vähendanud. Kui eelnevatel aastatel oli kavas minimaalselt 16 filmi, siis tänavu on 11 filmi, millest seitse on maailma- ja neli rahvusvahelised esilinastused. Kohale tulevad ka kõigi filmide autorid. Linastused toimuvad 287-kohalises saalis, seega peame filme valides mõtlema ka vaatajatele. Oluline on märkida, et meie programmilaualt käis läbi ligi 250 debüüti, mis otsisid maailmaesilinastust. Paljud meie vaadatud ja soovitatud filmid linastuvad Just Filmi programmis, samuti „Kriitikute valikute” ja „Põhjusega mässajate” võistlusprogrammis.

Peame mõtlema sellele inimesele, kes tuleb tänase majandussurutise ajal kinno ja valib filmi umbes viie esilinastuse seast. Me tahame teha selle õhtu kõigile eriliseks. See on meie kohustus nii vaataja kui filmitegija ees.

Milline on programmi geograafiline haare?

Ka geograafiliselt on meie haare lai. Väga palju on filme Euroopast, aga ka Ladina-Ameerikast ja esindatud on ka Kanada. Praeguse uue rahvasterändamisega käib kaasas piiride hajumine. Seetõttu me ei saagi kindlalt määrata filmi päritoluriiki. See suundumus ilmnes juba eelmisel aastal. Meil on näiteks programmis Kanada film, mille on teinud Lõuna-Korea režissöör. Tekibki küsimus, kas see on Kanada või Korea film? Me soovisime kavasse võtta rohkem Aasia filme, aga me ei leidnud seekord selliseid filme, mis oleksid olnud headeks näideteks oma maa filmikunstist. Me tahtsime leida midagi värsket ja põnevat ega teha hinnaalandust. Üldse vaatasime ühtekokku ära filme 66 riigist.

Debüütfilmide lavastajate seas on erinevas eas ja erineva taustaga inimesi. Mis võiks olla nende kõigi ühine joon, see, mis paneb inimese filmi tegema?

Ma arvan, et ju neil on vajadus jutustada mingit lugu. Arvan ka, et kui lugeda meie filmide sünopsiseid, siis nende ühiseks tunnuseks ongi huvitavad ja intrigeerivad lood. Aga oluline pole ainult konkreetne lugu, vaid ka kõik see, mis sinna juurde tuleb: operaatori-, näitleja-, kunstnikutöö jne, need ainult rikastavad jutustamise vormi. Näiteks on meil kavas ka filme, mis just oma visuaalse keele ja näitlejatööga esile tõusevad.

Kes moodustavad sel aastal võistlusprogrammi žürii?

Žürii esimeheks on John Durie, filmiturundamise veteran, kes on teinud koostööd nii Woody Alleni, Robert Altmani kui ka Ingmar Bergmaniga. Samuti Carles Torras, kes produtseeris PÖFFil esilinastunud filmi „Sissepääsu lävel”, mis võitis siin FIPRESCI auhinna ja oli nomineeritud mitmes kategoorias 39. Independent Spirits Awards festivalil.
Veel kuuluvad žüriisse Daniel Green MUBIst ja ameerika näitleja John Robinson, kes on tuntud Gus Van Santi filmist „Elevant” ja Catherine Hardwicke´i filmist „Dogtowni peremehed”, samuti on žüriis meie enda Karolin Jürise, kes on minu arust Eesti tänase päeva üks säravamaid naisnäitlejaid ja kellel on väga suur tähelend veel ees.

Tutvu debüütfilmide võistlusprogrammiga SIIN.