Gruusia sõltumatute häälte programm avab akna muutuste tuules rahva südamesse ja hinge.

Gruusia filmitraditsioon seisab Euroopa ja Aasia ristteel ning põimib iidset loojutustamist tänapäevaste jutustusvormidega. Tänavusel PÖFFil on luubi alla võetud Gruusia filmikunst, et esile tõsta sõltumatuid filmitegijaid. Nende ainulaadsed lähenemisviisid on Gruusiat rahvusvahelisel areenil aina märgatavamaks muutnud.

Gruusia keerulisel poliit- ja sotsiaalmaastikul pakuvad kohalikud filmitegijad ehedaid ja isiklikke lugusid, mis peegeldavad kodumaa väljakutseid ja sitkust. Programm „Luubi all: Gruusia sõltumatud hääled” tutvustab vaatajatele filme, mis tõstavad esile Gruusia filmikunsti tugevust, loomingulisust ja ehedust. Iga programmi film on tõestus sellest, kuidas ka raskustega silmitsi seistes pühendutakse Gruusias jätkuvalt kunstilisele vabadusele ja kultuurilisele eneseväljendusele.

Gruusia Filmi Instituudi asutamine

Gruusia Filmi Instituudi asutasid 2019. aastal juhtivad filmitegijad otseseks vastuseks valitsuse suurenevale sekkumisele kunsti. Sündides kasvavast vajadusest sõltumatu filmikunsti järele, on instituut kiiresti muutunud pelgupaigaks filmitegijatele, kes on pühendunud kunstilisele vabadusele. Instituudi loomine märkis revolutsiooni Gruusia filmimaastikul, sest tekkis platvorm sõltumatutele häältele, keda varem ohjasid Gruusia Riikliku Filmikeskuse piiravad põhimõtted.

Viimastel aastatel on piirangud kunstilisele vabadusele ja filmikeskuse tsensuur peegeldanud nõukogude aja repressiivset poliitikat, mistõttu tuli filmitegijatel näha vaeva riigi kontrolli all loomingulise autonoomia säilitamiseks. Seega sümboliseeribki Gruusia Filmi Instituut lootust ja on kunstilise eneseväljenduse, kultuuri säilitamise ja võimu küsimärgi alla seadmise eest seisjate sümbol. Seeläbi on instituudist saanud Gruusias nii filmikunsti kui ka üldisema vabaduse oluline kaitsja.

Instituudi eesmärk on enamat kui pelgalt filmide tootmine: see toetab aktiivselt uusi talente, pakub haridusressursse, töötubasid ja võimalusi rahvusvaheliseks koostööks. Tegu on Gruusia kasvava filmikogukonna keskmega, mis võitleb sõltumatute filmitegijate võimaluse eest käsitleda sotsiaalselt olulisi teemasid, nagu vabadus, identiteet ja õiglus. Instituudi püüdlused edendada arenevat sõltumatut filmikultuuri on Gruusia loomingulise tuleviku säilitamise lahutamatu osa.

Protestist kasvanud filmiliikumine

Gruusia Filmi Instituudi esindajad ei olnud riiki haaranud poliitilistes rahutustes passiivsed kõrvalseisjad. Neil oli oluline roll Gruusia valitsuse esitatud venemeelse seaduseelnõu vastastes protestides. Seadus, mida nähti sammuna Vene mõjusfääri suunas ja ohuna Gruusia euroopameelsetele püüdlustele, tõi kaasa massilised protestid Tbilisi tänavatel ja mujalgi. Instituudi liikmed olid protestide esireas, mõned neist lausa vahistati või peksti politsei poolt läbi.

Nende osalus protestides rõhutab tugevat seost kunstilise vabaduse ja poliitilise eneseväljenduse vahel. Gruusia Filmi Instituudi jaoks on ilma hirmu ja tsensuurita loomisõigus vaieldamatult seotud vajadusega kaitsta riigi laiemat pühendumust demokraatiale ja euroopalikele väärtustele. Instituudi liikmete kindlameelsus seista nende põhimõtete eest, hoolimata isiklikest riskidest, on teinud instituudist vastupanuvõime sümboli ning nii kunsti kui ka vabaduse kaitsja Gruusias.

Rikkalik filmikunsti pärand

Gruusia filmikunstil on pikk ja auväärne traditsioon, mille juured ulatuvad 20. sajandi algusesse. Alates tummfilmide ajastust kuni Nõukogude perioodi ja 1990. aastate iseseisvumiseni on Gruusia filmitegijad pidevalt katsetanud uute stiilidega ja rikkunud traditsioonilisi reegleid, et luua väljakutsuvaid ja inspireerivaid filme. Sellised režissöörid nagu Otar Iosseliani, Sergei Paradžanov ja Tengiz Abuladze on oma julgete ja ettenägelike töödega loonud rahvusvahelisel areenil lausa Gruusia niši.

See pärand ongi tänapäevase Gruusia filmi selgroog. Siiski pole praegused filmitegijad pelgalt mineviku pärijad: nad on piire nihutavad innovaatilised kunstnikud, kes jutustavad lugusid värske häälega. Riigi arenedes areneb ka selle filmikunst, jäädvustades keerukat reaalsust postsovetlikus ja moderniseeruvas Gruusias.

Sõltumatu filmitegemine muutuste ajal

Viimastel aastatel on Gruusia filmitegijad laveerinud kiiresti muutuval sotsiaal-poliitilisel maastikul. Riigi püüdlused lõimuda Euroopasse, pidev võitlus demokraatia nimel ja lõppematu nõukogude mineviku mõju on loonud viljaka pinnase nüansirikasteks ja mitmekihilisteks lugudeks. Sellisel foonil võrsunud Gruusia filmikunst tegeleb identiteedi, kuuluvuse, vabaduse ja traditsiooni küsimustega.

Luubi alla võetud filmitegijad esindavad põlvkonda, kes mõistab sõltumatuse jõudu – mitte ainult poliitiliselt, vaid ka kunstiliselt. Neil kõigil on erinev taust ja nägemus, aga neid ühendab pühendumus jutustada enda häälega autentseid lugusid. Eriprogramm tähistab autoreid, kes räägivad selgelt ning veendumusega, kes töötavad tihti piiratud vahenditega, kuid loovad siiski erakordselt sügavaid ja kauneid filme.

Filmid, mis uurivad ühiskonda, poliitikat ja identiteeti

Gruusia film peegeldab seda ümbritseva ühiskonna keerukust. Luubi alla võetud filmid uurivad ümberasustamise, identiteediotsingu, minevikuhaavade ja õiglasemast tulevikust unistamise teemasid. Need kajastavad Gruusia nüüdisaja sügavat emotsionaalset ja psühholoogilist taaka – eriti poliitiliste rahutuste ja sotsiaalsete muutuste kontekstis.

Näiteks puudutavad mitmed programmi filmid Gruusia suhet nõukogude minevikuga, käsitledes kollektiivse mälu ja ajaloolise trauma probleeme. Teised süvenevad jätkuvatesse vaidlustesse rahvusliku identiteedi ja kultuuri säilitamise üle, kõrvutades tihti vana ja uut, maapiirkondi ja linnu, traditsioonilist ja nüüdisaegset.

Gruusia filmikunsti teeb võimsaks just võime esitada keerukaid probleeme äärmiselt isiklikul viisil. Keskendudes tavaliste inimeste eraelule, paljastavad filmitegijad poliitiliste muutuste laiema ühiskondliku mõju. Gruusia filmitegijad kujutavad inimlikke katsumusi empaatia ja mõistmisega, olgu selleks siis perekond, kes ei saa minevikust rahu; noor naine, kes vastandub ühiskondlikele ootustele või kogukond, mis seisab silmitsi nüüdisaja pealetungiga.

Gruusia sõltumatute häälte programm PÖFFil avab akna muutuste tuules rahva südamesse ja hinge. Samal ajal kui Gruusia jätkab oma koha otsimist maailmas, jäävad filmitegijad kindlaks pühendumusele uurida inimeseks olemist läbi iseseisvuse, vastupanu ja innovatsiooni prisma.

Eriprogrammi jooksul kutsume publikut kogema julget ja vankumatut jutustusviisi, millest on saanud Gruusia filmikunsti etalon. Olgu selleks mineviku haavadele otsa vaatamine või pilgu heitmine ebakindlale tulevikule – need filmid toovad teieni rahva, kelle häält ei ole võimalik vaigistada.

Esitleme filmivalikut suure uhkusega ja loodame, et see innustab vestlema, mõtisklema ja Gruusia filmikunsti sõltumatuid hääli sügavamalt väärtustama.

Teksti autor: Gruusia Filmi Instituut

Avafoto: „Püha elekter".