PÖFF : 2021 : BNFF
„Kurjuse generatsiooni” režissöör Emilis Vėlyvis räägib, kuidas KGB hämaratest saladustest Nordic noir'i võrgu kudus
Uudis
Pöffihunt

Leedu filmikunsti iseõppijast enfant terrible Emilis Vėlyvis toob vaataja ette impulsiivselt pingelise ja ettearvamatu põneviku, kus keritakse lahti nutikalt varjatud juhtlõngu ja otsitakse verise mineviku pärandi teisi jälgi.

Mitte keegi ei tee välja poodud tundmatust, kes leitakse ühel süngel hommikul Leedu provintsilinnakeses. Ambitsioonikas uurija, kes otsustab jõhkra mõrtsuka iga hinna eest tabada, kahtlustab külmaverelist mõrva.

Neljapäev, 25. nov kell 19:00, Coca-Cola Plaza
Maailma esilinastus. Külas filmitegijad

Kuidas arenes „Kurjuse generatsiooni” idee? Kas sinu silmis on endiselt tänapäeva ühiskonnas tajutavad Nõukogude okupatsiooniga kaasnenud traumad?

See film arenes läbi ühiskonna jälgimise. Olen elanud Nõukogude süsteemis piisavalt kaua, et mõista selle laastavat mõju. Minu jaoks oli Leedu hoiak lustratsiooniseaduse küsimuses väga märgiline, kuna see võimaldas endistel KGB ametnikel ja teistel Nõukogude Liidu agentidel ülestunnistuse alusel erikohtlemist taotleda. Neid inimesi, kes aga matsid oma Nõukogude Liiduga seonduva mineviku vaikides maha, ähvardati nimede avalikustamisega ja karjääri tõkestamisega. „Kurjuse generatsioon” ei räägi KGB tegevusest kui sellisest, vaid vihkamisest, mida kanname kollektiivses teadvuses ühes kõikehõlmava ebaõiglustundega.

„Kurjuse generatsioon” on žanrina defineeritud Nordic noir'ina, mis on Baltimaade kinomaastikul harv nähtus. Miks otsustasid detektiivifilmi kasuks?

Tõepoolest, see žanr ei ole Balti riikides levinud, mistõttu ma seda valida tahtsingi. Mulle väga meeldivad detektiivilood ja eriti Skandinaavia omad. Niisiis olin õnnelik, et saan ka ise ühe teha. Minu silmis paljastab Nordic noir võluvalt teadmatuse võlu.

See on film, mis hoiab publiku närve pingul viimaste minutiteni niivõrd tugevalt, et vaatamise jätkamine on omaette väljakutse. Mida on vaja selleks, et luua sedavõrd tugev stsenaarium ja naelutada publik ekraanide külge?

Kirjutasin „Kurjuse generatsiooni” stsenaariumi koos oma sõbra ja kolleegi Jonas Banysega, kellega olen kahasse ka eelnevad tööd kirja pannud. Koostöö Jonasega kulges paljude arutelude saatel. Nii mina kui ka Jonas oleme väga nõudlikud stsenaariumide kvaliteedi küsimuses, olgu selleks sari või film. Nõudlikud nii endi kui ka teiste puhul. Ma absoluutselt ei talu etteaimatavat süžeed. Loodan, et antud „Kurjuse generatsiooniga” oleme sellest edukalt hoidunud. Seda saab kinnitada aga vaid kinopublik.

Sa oled tuntud nii Leedus kui ka teistes Balti riikides kui režissöör, kes täidab kinosaalid vaatajatega. Kõik sinu varasemad filmid on toonud sadu tuhandeid kinokülalisi kokku. Kuidas mõjutab maailmaesilinastus Pimedate Ööde filmifestivalil sinu ja „Kurjuse generatsiooni” edasist käekäiku?

Ma ei pööra liiga palju tähelepanu uhkete festivalide särale. Seejuures mõistan filmifestivalide olulisust filmi edu tagamisel, mistõttu olen väga õnnelik, et „Kurjuse generatsioon” just PÖFFil esilinastub. Mulle tundub, et selle filmi olemus tuleb kõige tugevamalt Balti riikide publiku silmis välja.

Treiler