Mitte elevandid ja vaalad, vaid trullakas emis ja tema arvukas põrsapere, ühe jalaga kana ja ülemeelik lehmakari on selle ebatavalise tõsielufilmi kangelased, keda näeb kolmapäeval Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas.
Nimekas vene dokumentalist Viktor Kossakovski jälgib oma sõnatus, ainult pildikeelt ja naturaalseid helisid kasutavas mustvalges filmis „Gunda” kõige tavalisemate põllumajandusloomade ja -lindude igapäevaseid askeldusi, üritades tungida nende tunnete salapärasesse maailma.
Kas sead rõõmustavad ja tunnevad kaotusvalu? Mida võiksid nad arvata meist – inimestest, kes neid kasvatavad ja siis nahka pistavad? Üks eelmise aasta meeldejäävamaid dokumentaalfilme näitab maailma sellisena, nagu see võiks paista loomade pilgu kaudu, tuletades meelde, et me jagame planeeti miljardite neljajalgsetega, kes on suutelised kogema emotsionaalseid seisundeid ja kellel on samasugune õigus elule nagu inimestelgi.
59-aastane Kossakovski ise nimetab seda oma kõige isiklikumaks ja olulisemaks filmiks. „Kui ma olin väikene poiss, sain ma suvel maal olles sõbraks Vasjaga – imearmsa notsuga. Siis tulid jõulud ja Vasjat ei olnud enam: temast tehti praad, mida mind sööma sunniti. Nii sai minust tõenäoliselt esimene lapsest taimetoitlane terves Nõukogude Liidus. Tundelistest koduloomadest tahtsin ma filmi teha ammu, aga nii, et ma ei patroneeriks ega inimlikustaks neid – et tulemus poleks sentimentaalne ega mõjuks veganluse propagandana. Kuna film ei rääkinud aga delfiinidest, elevantidest ega pandadest, keda me kõik jumaldame, vaid tavalistest sigadest, siis kulus rohkem kui 20 aastat, enne kui ma selle tegemiseks raha leidsin,” on Kossakovski rääkinud.
„Gunda” kandideeris mullu Euroopa filmiakadeemia aasta parima dokumentaalfilmi auhinnale ja kuulub ka tänavuse dokumentalistika-Oscari kandidaatide eelvalikusse.
Kolmapäeval, 17. veebruaril kell 19.30 Kumu auditooriumis linastuva filmi juhatab sisse organisatsiooni Nähtamatud Loomad president Kristina Mering.
Kell 17 linastub samas Prantsuse režisööride Louise Lemoine´i ja Ila Bêka film „Tōkyōt avastades”, milles Jaapani tuntumaid arhitekte Ryūe Nishizawa sõidab mööda Tōkyōt ja räägib oma suhtest selle linnaga, teda enim mõjutanud paikadest, hoonetest ja inimestest. Seansi juhatab sisse arhitekt Peeter Pere.
Koroonapiirangute tõttu lubatakse igale seansile ainult poole saali jagu vaatajaid ehk kuni 122 inimest. Mask on kohustuslik ja järgida tuleb 2+2 reeglit.
Kultuuriteemaliste filmide sarja „Kumu dokumentaal” korraldavad Kumu ja PÖFF. Sissepääs kõigile selle sarja seanssidele on prii.
„Gunda” treilerit vaata siit.
„Tōkyōt avastades” treilerit vaata siit.