Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sari teeb kevadhooaja alguse puhul kummarduse ühele kõige olulisemale Euroopa filmirežissöörile Chantal Akermanile.
Kolmkümmend aastat tagasi valminud eksperimentaalses dokumentaalfilmis „Idast” (D’Est) jäädvustab see Belgia naislavastaja endiste idabloki riikide elu vahetult pärast Berliini müüri langemist. Ta võtab ette teekonna, mis viib ta Berliinist Moskvasse – kaamera fikseerib maastikke ja jälgib inimesi nende asjatoimetuste juures, püüdes tabada üleminekuajastu kollektiivset seisundit, muutuste ootust.
„Ma tahan filmida kõike, mis mind liigutab. Nägusid, tänavaid, mööduvaid autosid ja busse, rongijaamu ja tasandikke, põlde ja tehaseid ja uuesti nägusid. Mehi ja naisi, noori ja vanu, päevi ja öid, tuult ja vihma, lund ja kevadet. Kõike, mis aeglaselt muutub,” rääkis autor ise oma lummava atmosfääriga poeetilise ja minimalistliku filmi kohta aastakümneid tagasi.
Chantal Akermani (1950-2015) mängufilmi „Jeanne Dielman, 23 quai du Commerce, 1080 Brüssel” valis Briti filmiajakiri Sight and Sound eelmise aasta lõpus kõigi aegade parimaks filmiks.
Kolmapäeval, 5. aprillil kell 18 Kumu auditooriumis aset leidva seansi juhatab sisse kunstnik Liina Siib.
Kokku on Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarja kevadhooaja kavas üheksa filmi.
Maailma filmipärandisse kuulub ka Prantsuse dokumentalisti Chris Markeri film „Päikeseta” (Sans Soleil), mille neljakümnendat sünnipäeva Kumu eriseansiga tähistab. Seda isiklikku, reisikirjana üles võetud filosoofilist esseefilmi on sageli nimetatud ka üheks kõigi aegade olulisemaks dokumentaalfilmiks.
Veel kaugemast ajast on pärit „Üheteistkümnes aasta” (Одинадцятий) - esimene kolmest avangardfilmist, mille tegid Dziga Vertov ja tema operaatorist vend Mõhhail (Mihhail) Kaufman 1928. aastal Kiievi filmistuudios. Ida-Ukraina tööstuse edusammudele pühendatud linateos jõuab ekraanile aprillis avatava Kumu näituse „Futuromarennia. Ukraina ja avangard” raames.
Seitsekümmend aastat dokumenteeris leedu-ameerika filmitegija Jonas Mekas oma igapäevaelu – tema päevikfilmidest sai eksperimentaalse filmikunsti üks nurgakividest, temast endast Ameerika avangardfilmi ristiisa. USA režissöör KD Davison portreteerib seda erakordselt põnevat isiksust, kes käis läbi paljude suurkujudega alates John Lennonist ja lõpetades Salvador Dalíga, oma filmis „Paradiisikatked” (Fragments of Paradise).
Filipiinidele kuuluval Palawani saarel asub üks maailma vanimaid, suurimaid ja liigirikkamaid vihmametsi, millest ampsavad üha kopsakamaid tükke turismikuurorte rajavad arendajad ja nende tegevust toetavad poliitikud. Karl Malakunas näitab oma ökodokumentaalis „Delikado”, kuidas kohalikud elanikud üritavad elu ohtu seades hindamatu väärtusega metsi päästa.
„Peatamatu Sean Scully” (Unstoppable: Sean Scully and the Art of Everything) on Briti režissööri Nick Willingi portreefilm maailmakuulsast abstraktsionistist Sean Scullyst, kelles saavad kokku visionäärne kunstnik ja andekas ärimees.
Miljoneid inimesi oma häälega lummanud lauljatarile Cesária Évorale on pühendatud Portugali režissööri Ana Sofia Fonseca film „Cesária Évora”.
Kuus aastat tagasi diagnoositi maailmakuulsal Magnumi fotograafil Thomas Hoepkeril Alzheimeri tõbi. Tema viimaseks suureks sooviks oli sõita koos abikaasaga läbi Ameerika, et heita mälukaotusega võideldes viimane pilk kohtadele, mida ta oli 40 aasta jooksul pildistanud. Saksa režisööri Nahuel Lopezi film „Kallid mälestused” (Dear Memories) on soe ja südamlik kokkuvõte sellest reisist.
Hooaeg lõpeb 31. mail, kui ekraanile jõuab Daniel Gelleri ja Dayna Goldfine´i film „Halleluuja. Leonard Cohen, üks teekond, üks laul” (Hallelujah: Leonard Cohen, A Journey, A Song). Coheni kõige tuntuma laulu „Hallelujah” ümber keerlev linateos jälgib laulja loomingulist teekonda läbi kuue aastakümne, abiks haruldane arhiivimaterjal ja paljude sellest laulust inspireeritud artistide intervjuud.
Kultuuriteemaliste filmide sarja „Kumu dokumentaal” korraldavad Kumu ja PÖFF.
Sissepääs kõigile selle sarja seanssidele on prii.
Vaata lähemalt SIIT.