Festivalide paremiku programmist leiad filmid, mida on tunnustatud ja auhindadega pärjatud erinevatel silmapaistvatel filmifestivalidel. Paljud neist on Euroopa filmid ja valminud Loov Euroopa MEDIA toetusprogrammi abil eesmärgis võimaldada filmitegijatele pikemat stsenaariumi arendamise perioodi, suuremat kunstilist vabadust ja filmitootmisega kaasnevate riskide maandamist, mis autorifilmi puhul, eriti arendusperioodil, on väga oluline. Palusime Loov Euroopa MEDIA Eesti juhil Anu Ernitsal valida nende seast välja parimad palad, mida võiks PÖFFil kindlasti vaatama minna.
„Alustuseks on need lihtsalt vaatamist väärt filmid, millest mitmed kinolevisse ei pruugi jõuda, kuid on tõusnud üldise foonil esile. Väga kõnekas on seegi, et need seitse filmi on oma tootjamaa poolt esitatud rahvusvahelise filmi Oscarile. Kuigi filmid on rahvusvahelised koostööfilmid mitmete riikide vahel, on enamus neist peatootjamaa ja lavastaja poolest pärit meie lähiriikidest ehk Põhjamaadest ja Baltikumist, aga ka Poolast. Üks neist on ka täiesti kodumaine,“ kirjeldab Anu oma valikut viidates 17. novembril PÖFFil linastuvale „Savvusanna sõsaratele”, millel õnnestus saada Loov Euroopa toetus üleeuroopalise kinolevi korraldamiseks. „Seda toetust antakse käputäiele filmidele, mis jõuavad kinolevisse paljudes Euroopa riikides ja seda on väga raske saada,” selgitab Anu.
„Savvusanna sõsarate” Sundance'ist San Fransisco filmifestivalideni ulatuvale auhinnasajule saab hoogu anda igaüks LUX Awardi hääletusel.
Taani filmitegija Nikolaj Arceli Veneetsia filmifestivalil esilinastunud „Tõotatud maa“ on haarav lugu nõmme-ala vallutamisest, uhkest mehest ja naisest, kes saavad liitlasteks võitluses kurjuse, surma ja hukatuse vastu. Film põhineb 2020. aasta Taani menukil „Kaptajnen og Ann Barbara“. Peaosas Mads Mikkelsen.
Kaks üksikut Helsingi inimest jäävad üheaegselt ilma mõttetutest töökohtadest. Tulevik paistab tume, kuid nende juhukohtumine karaokebaaris annab õhkõrna lootuse, et elus võib midagi ka hästi minna. „Langenud lehed“ esilinastus Cannes’i filmifestivali võistlusprogrammis ja võitis ka žürii auhinna.
Metsik ja eksootiline täiskasvanuks saamise lugu, mis on ammutanud ainest kohalikust folkloorist. „Tiigritriibud” on huvitav näide koostööfilmist, kus on tootjamaid on koguni kaheksa, kolm neist ka Euroopast. Filmi arendati suures osas Euroopas, mida toetas ka Loov Euroopa programm, tootmise etapis suurenes omakorda Aasia osalus. „Tiigritriibud” on ühtlasi Cannes'i kriitikute nädala programmi tänavune võitja.
Sensuaalne Läti Oscari esitus on ajalooline draama, mis kujutab taaskord rahvusliku ärkamise võitlust iseseisvuse taastamiseks. Üks liikumise vähemtuntud juhte oli Ita Kozakeviča, kes valiti 1990. aastal demokraatlikult ülemnõukogusse. Film jälgib tema hoolikalt taastatud traagilist elulugu aktivist Alicija kehastuses.
Hingematvalt maalitud intiimne ja hüpnotiseerivalt heliline draama võrgutamisest, armastuse igatsusest, truudusetusest, laimust ja kättemaksust nelja hooaja jooksul. Dorota ja Hugh Welchmanil kulus neli aastat, et luua suurepärane segu maalist, animatsioonist, moodsalt arranžeeritud poola rahvalauludest ja hoogsatest tantsudest.
Viipekeeletõlk Dovydas kohtub professionaalse tantsija Elenaga, et proovida midagi uut. Nad lähevad välja rääkima, jooma, sööma ja tantsima, kuid Dovydasel on ebatavaline saladus. Film, mis arutleb seksuaalsuse üle, on intiimne, romantiline, armas ja südantlõhestav. Leedu kandidaat parima rahvusvahelise filmi Oscarile.
Vaieldamatult 2023. aasta kõige esiletõstetum, auravam ja rahustavam Eesti kinopärl. Tõsiseltvõetav kandidaat kahele Oscari nominatsioonile, Sundance’is auhinnatud ja Euroopa filmiakadeemia aasta parima dokumentaalfilmi eelvalikusse kuuluv linateos. Nii intiimse, ainulaadse ja tervendava filmi suurele ekraanile toomine võttis Anna Hintsil seitse pikka aastat. Ta tunneb suitsusaunakombestikku juba lapsepõlvest ja ta maagiline pilk väikesesse hämarasse maailma on südamlikult siiras.