PÖFFi linastusi ootavate filmide ajakava valmib isevärki sudokuna, mille nimel võimeldakse kuude viisi sõna otseses mõttes kontori seina ees.
Ajal, mil isegi AI-hundikutsikas Susi on kinnitanud oma kanna ja saba PÖFFi meeskonnas, laotakse PÖFFi kava endiselt märkmepaberitega. Uurisime PÖFFi programmikoostajalt Helmult Jäneselt ja kinoosakonna juhilt Liisi Mölderilt, miks see nii on.
Vaata stop motion videot 28. PÖFFi ladumisest siit!
Vastab PÖFFi programmikoostaja Helmut Jänes
Kuidas PÖFFi kava kokku pannakse ja mis on selle omapära?
Laias laastus kestab kavaseina ladumine pisut vähem kui kaks kuud septembri algusest oktoobri lõpuni. See on päris pikk protsess, mis omajagu võtab kõik programmikoostajad lõpuks võhmale.
Füüsilise kavaseina omapäraks võib lugeda kasvõi seda, et selle ladumine on olnud PÖFFil ja tegelikult ka teistel festivalidel kogu aeg üsna samasugune. See on füüsiline tegevus, mis hakkab lõpuks nii silmadele, jalgadele kui seljale, sest tööd saavad kõik lihasgrupid.
Alguses pannakse suur, festivali kinode ja päevade järgi jaotatud tabel seinale, kuhu peab hakkama kleepima konkreetsete seansside sildikesi. Igal programmil on oma värvi sildid, mis aitab kavaseina ladumisel paremini orienteeruda. Kui kava ladumise algus on küllaltki lihtne protsess, siis mida edasi, seda raskemaks see läheb, sest ideaalseid seansiaegu, kuhu mingi film võiks asetuda, jääb järjest vähemaks.
Kõige stressirohkem ongi viimased kaks nädalat, kui paistab, et kõik seansid on paigas, kuid siis hakkad avastama vigu ja ebaloogilisusi ning siis tähendab iga seansi ümbertõstmine juba mitmeid teisi ümbertõstmisi. Kui mitu ümbertõstmist me nende siltidega lõpuks teeme, pole kokku arvutanud, aga see ulatub mitme tuhandeni kindlasti.
Kogu selle protsessi kestel jälgib seansside olukorda ka meie kinoosakonna juht Liisi Mölder, kes oma abilisega käib aegajalt kõik seansid üle ka arvutigraafikas, mis näitab ära, kas seansid jooksevad ikka loogiliselt ja plaanipäraselt.
Kui sa küsid, kas kõik seansid leiavad just talle selle kõige õigema koha, siis aus vastus oleks, et ei leia. Paljuski peab filmi vaatajapotentsiaali ennustama õunte pealt, sest puudub vajalik sisu – tekst, pildid, treiler.
Eks me juba festivali käigus avastame ühtäkki, et mõni film olnuks parem väiksemas saalis või vastupidi suuremas saalis, aga siis pole juba midagi parata. Sellistest asjadest saab ainult õppida ja võin öelda küll, et aastatega on kavaladumise süsteem muutunud tõhusamaks ja efektiivsemaks ning eks näis, mis tulevik toob. Võibolla tuleb meile siiski ka tehnika appi.
Kas PÖFFi kava ladumine on sinu jaoks pigem õnn või ikaldus, miks?
Kava ladumine on osa programmikoostajate tööst, mis tuleb ära teha. Kas see on õnn või ikaldus, sellele on raske vastata. See on töö. See on muidugi raske ja mõnikord ka võimatu missioon kõike ära mahutada nii, et kõik oleksid rahul, aga sellega me tegeleme ja vähemasti püüame teha nii, et kõik seansid leiaksid endale õige koha, õige päeva ja õige suurusega saali.
Miks on käsitsi seinal PÖFFi kava tegemine parem kui arvutis nokitsemine?
Esiteks on seina peal olev kava piisavalt suure formaadiga, mis arvutis oleks kordi väiksem. Et orienteeruda 17-päevases kavas, peavad need 17 päeva ka kogu aeg silme ees olema. Arvutis oleks see üsna võimatu.
Ja see siltide liigutamine, nende ümbertõstmine tundub kuidagi juba nii sisseõlitatud tegevusena, et raske oleks juba mõelda, et millalgi lähitulevikus liiguvad need sildid arvutiekraanil hiirekliki abiga.
Aus olla, ma ei kujuta ette, et me füüsilise ajakava niipea ära kaotame. Muidugi, juurde võivad tulla suured monitorid jms vidinad, aga põhirõhk jääb siiski füüsilisele siltide liigutamisele füüsilisel kavaseinal.
Telgitagust avab ka PÖFFi kinoosakonna juht Liisi Mölder:
Minu jaoks on kava kontroll tõeline ajugümnastika, natuke nagu sudoku lahendamine ja ma väga naudin seda protsessi. Jälgima peab väga palju erinevaid reegleid, alates seansivahedest, erinevate projektsiooniruumide asukohtadest black carpeti ja žüriide ajakavani välja. Seega see on nii tehniline kui ka loominguline protsess ning tehtud otsuste mõju näeb alles kinos festivali ajal.
Näiteks jälgime kava ladumise juures seda, et kõik plaanid ja seansside soovid oleksid ka tehniliselt teostatavad ning samuti kinos töötavale tiimile tehtavad. Seejärel kanname füüsilisel seinal oleva info meie süsteemi, kust see jõuab edasi kõikidele osakondadele olulistesse tabelitesse.
Kava kontrollimise käigus jäävad osade seansside asukohad ka väga hästi pähe ning vajadusel suudan hiljem ka peast mõnede filmide puhul visuaalsest mälust seansiaegasid tuletada.
Kavasein on väga oluline tööriist ja mustandi tegemiseks asendamatu – kui seinal käib kahe kleepsu ümber tõstmine sekundi, siis arvutisüsteemis vajab see oluliselt rohkem aega. Samuti aitab füüsiline kavasein paremat ülevaadet hoida.