PÖFFi ja Eesti Teadusagentuuri (ETAG) koostöö sai alguse juba aastal 2016, kui alustati teadusfilmide programmiga, mille eesmärk on tuua vaatajateni intrigeerivad filmid teaduse ja meie koduplaneedi tuleviku teemadel.

Kui teadusest armastatakse rääkida enamasti alles siis, kui on tehtud suuri avastusi, siis tegelikult on oluline näidata ja selgitada ka seda, milline on teaduse köögipool. Kui kaua võib tegelikult aega võtta tulemusteni jõudmine ning milline on teadlase igapäevaelu? ETAG-i jaoks on oluline, et PÖFF annab võimaluse tuua festivali külastajateni vahetud ja ausad lood teaduse tegemisest.

Eesti on küll väike, aga sellest hoolimata nähakse meid paljudes valdkondades väga eduka riigina - seda nii teaduses kui filmimaailmas. Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimehe Anu Noorma sõnul on just meie inimesed need, kes Eesti suureks teevad oma meeletu sihikindlusega suurte eesmärkide poole liikudes. Nii nagu PÖFF on saavutanud A-kategooria festivali tunnustuse järjepideva töö eest filmikultuuri valdkonnas, nii toetab ka Eesti Teadusagentuur teadlasi, kes on jõudnud tippu just nimelt tänu oma järjepidevale tööle.

Küsimuse peale, milline ere mälestus PÖFFiga koostööst kohe pähe tuleb, meenutab Noorma 2021. aastal teadusfilmide programmis linastunud dokumentaalfilm “Zero Gravity”, mis tekitas temas kahetisi tundeid. “Oli väga tore näha, kuidas entusiastliku õpetaja eestvedamisel koostasid põhikoolinoored tarkvara rahvusvahelises kosmosejaamas paiknevatele väikesetele „satelliitidele“. Eeskätt näitas see, et kui pingutada, panustada ja suurelt unistada, siis on kõik võimalik. Samas jäi see film minu jaoks meie enda Eesti kosmosedokumentaal „Kuidas ehitada satelliiti?“ varju. Põhjuseks ilmselt see, et meie ESTCube 1 oli täitsa „oma kätega“ tehtud, lendas päriselt ise kosmoses ringi ning saatis meile tagasi signaale. See tundub mulle lihtsalt nii palju põnevam, kuid innustavad olid kahtlemata mõlemad filmid,” räägib Anu Noorma.

Uurisime ka, millise filmi võiks Eesti Teadusagentuurist endast vändata ja saime vastuseks, et ETAGi lugu võiks kuuluda maagilise realismi žanri. “Kuigi teaduse tegemine võib olla väga realistlik, pidev ja tihti ka monotoonne töö, viivad saadud tulemused meid tulemusteni, mis maailma senisest enam märgatavalt avardavad ning varasemalt oleks võinud mõni neid uusi teadmisi lausa maagiliseks pidada,” täheldas Noorma.

Miks ETAG täna kultuurivaldkonda toetab?

Noorma peab oluliseks, et Eesti kultuur oleks elujõuline, arenev ja maailmale avatud. Just nii nagu Eesti teaduski. “Pakkudes filmide kaudu inimestele võimalust vaadata kuidas teadus sünnib ning mis on selle võlud ja valud, toetame korraga nii kultuuri, kui teadust,” räägib Noorma.

Uuri Eesti Teadusagentuuri kohta lähemalt siit: https://etag.ee/