fbpx

Mida vaadata karantiinis olles? PÖFFi soovitused

  • Parimad eestimaalastele kättesaadavad kanalid, kust karantiinis olles filme otsida
  • Soovitused, mida valida ja kuidas otsida

Head lood on alati olnud miski, mille poole kriisiaegadel inimkond on pöördunud – heaks varajaseks tõestuseks olgu või Boccacio “Dekameron”, mille tegelased katku ajal isolatsioonis oma lugusid kaaslastele vestavad.

Tänapäeval on karantiinis olles meelelahutuse valikud aga rikkalikumad ning me ei pea sõltuma ainult kaaslase (või naabri) jutustamisoskusest.

Siin on valike filme ja kanaleid, mida PÖFFi tiim koroonaperioodil vaadata soovitab! 

ELISA ELAMUS

PÖFFi toetaja Elisa Elamuse kanalis on PÖFFi kraami lausa mitme päeva jagu. Ja valik ei anna häbeneda!

“Poisipõli”, ”Kolm reklaamtahvlit linna servas”, “Külm sõda”, “Fantastiline naine”, “Kuu” ja “Lady Macbeth” on vaid mõned näited rikkalikust nimekirjast, mis võiksid aidata karantiini mööda saata kvaliteetse meelelahutuse saatel.

Otsingusõnaks on “PÖFFi paremik”!


ETV 2

“Kolm päeva Quiberonis”

ETV2 ja selle järelavaatamine on alati tänuväärne kanal, kust väärtfilme otsida. Hetkel on saadaval näiteks järgmised maiuspalad:

“Kolm päeva Quiberonis” – PÖFFilgi näidatud portreefilm legendaarsest Saksa näitlejatarist Romy Schneiderist, mille maailmaesilinastus toimus Berliin filmifestivalil

See on kõigest maailmalõpp” – Cannes’i filmifestivali Võistlusprogrammis Grand Prix ja palju muid auhindu võitnud Xavier Dolani film, mis jagas kriitikute arvamused teravalt kaheks

“Tüdruk” – Lukas Dhonti debüüt võitis Cannes’is parima debüütfilmi ehk Caméra d’Or ja Queer Palmi auhinnad.


15 MEISTERLAVASTAJA LÜHIFILMI

“Wasp”, Andrea Arnold

Filmiuudiste portaal Indiewire jagas 15 tipprežissööri lühifilmi, millest mitu ka Oscarid võitnud. Teiste hulgas saab näha seal selliste meistrite nagu Martin Scorsese, David Lynchi, Christopher Nolani, Lynne Ramsay ja Tim Burtoni teosed.

Täielik hitiparaad!


ROHELINE UDU

Režissöör Guy Maddin on vanu tele- ja filmikaadreid taaskasutades teinud selle suurepärase tunniajase eksperimentaalfilmi, mis on tegelikult ühtalasi austusavaldus Alfred Hitchcockile ning eriti tema tippteosele “Vertigo”. Filmi sugestiivse heliriba taga on aga Jacob Garchik ja Kronos Quartet, mis teinud tööd selliste klassikute nagu “21 grammi”, “Pinge” ja “Reekviem unelmale” muusika juures. Maddini “Keelatud saart” näitasime 2015. aastal ka PÖFFi programmis.

Nagu eksperimentaalkino ja kollažfilmide puhul ikka, on antud teoses koherentsest narratiivist olulisem tunnetuslik ja emotsionaalne elamus – antud juhul filmi läbiv muhe huumor, mille peamiseks allikaks on ülimalt leidlik ja vaimukas montaaž. Loo liikumapaneva motiivi – USA lääneranniku matab enda alla müstiline roheline udu – sobivust praegusesse aega ei pea vist väga rõhutama…


TEE HEATEGU – VAATA LÜHIFILME!

Eilsest startis uus virtuaalne lühifilmifestival My Darling Quarantine, mida toetab ka PÖFF! Mõjuka lühifilmidele pühendatud väljaande Talking Shorts internetileheküljel linastub alates eilsest iga nädal seitse düstoopia-teemalist lühifilmi, millest publikul on võimalik valida parim.

Kava aitavad kokku panna mainekate rahvusvaheliste filmifestivalide programmikoostajad, kelle seas on ka Pimedate Ööde filmifestivali alafestivali PÖFF Shorts programmijuht Laurence Boyce. Just tema soovitatuna on esimeses valikus kreeklase Konstantinos Antonopoulose film „Postcards from the End of the World”.

Festivali tulud lähevad Piirideta arstide ja ärajäänud filmifestivalide toetamiseks. Anna sinagi oma panus – vaata lühifilme!


1150 TASUTA FILMI

“M – linn otsib mõrvarit” (1931)

Leheküljel Open Culture võib leida andmebaasi tervel 1150 tasuta filmiga! Selline filmimassiiv võib silme eest kirjuks lüüa, kuid innukale otsijale leidub seal kindlasti paari kuu jagu põnevat vaatamist. Meile torkasid silma näiteks Fritz Langi legendaarne krimithriller “M – linn otsib mõrvarit” (1931) ja ulmefilm Metropolis (1927), 1936. aasta ulme-epopöa “Things to come” ja Carl Theodor Dreyeri esimene helifilm “Vampiir” (1932).

Aga miks mitte proovida hoopis George A. Romero zombifilmide verstaposti Elavate surnute öö” või Quentin Tarantino üht lemmikut grindhouse-filmi “The Streetfighter” aastast 1974?

JÄLGI MEID

KONTAKT

ESITLEJAD

AMETLIKUD PARTNERID

TÄNAME

© 2019 MTÜ Pimedate Ööde filmifestival