Viimane reliikvia
Kui kadunud filmikriitik Aleksei Medvedev oli enamasti ainus vaikne mässaja Moskva väljakutel, siis okupantriigi suuruselt neljandas linnas Jekaterinburgis tuleb kokku palju suurem seltskond järeleandmatuid võitlejaid.
Häälekad aktivistid ja tuttavad protestijad reageerivad propagandale, tsensuurile ja korruptsioonile ning põlatud putinismile. Neid lõhestavad erimeelsused, kuid seob ühine eesmärk, hoolimata vasturünnakutest ja karistustest isegi põhiseaduse avaliku ettelugemise eest. Inimõigusaktivist Galina loodab ajupesu minimeerida. Regulaarselt kinni peetud Elena usub demokraatiasse. Taltsutamatu noor üliõpilane Igor käib meelsasti ja vapralt kõikidel miitingutel. Okupantide impeerium seisab hirmul, valedel ja võimu illusioonil. Läheneb tähtis maipüha ja maailma niinimetatud võimsaima armee järjekordne paraadetendus. Ühiskond vaatab televiisorit ega muutu kunagi.
Edvinas Pukšta
Marianna Kaat (1957) on lõpetanud Peterburi Riikliku Teatriakadeemia 1986. aastal. Ta töötas stsenaariumite toimetajana, filmiarendajana ja lavastajana Eesti Telefilmis, kus valmisid ka tema esimesed dokumentaalfilmid „Mitte ainult kodumeri“ (1989) ja „Oma sõnadega“ (1991). 1998. aastal asutas Kaat oma tootmisfirma Baltic Film Production ning on sestpeale produtseerinud ja lavastanud koostöös Euroopa partneritega rea olulisi dokumentaalfilme: „Maria Teatri fantoomid“ (2006), „Kalinovski väljak“ (2007), „Lobotoomia“, „Auk nr 8“ (mõlemad 2010), „Tööpealkiri: Imelaps“ (2012), „Suguvõsa“ (2016), „Ivanna elu“ (2021) ja „Viimane reliikvia“ (2023). Samuti on ta teinud projekte eri telekanalitele.
Filmograafia:
valik/selected: Kalinovski väljak (Kalinovski Square, 2008, doc), Maria teatri fantoomid (PÖFF 2006, doc), Auk nr 8 (PÖFF 2010, doc), Viimane reliikvia (2023, doc)
Auhind parimale filmile Balti filmi võistlusprogrammis, stipendiumi 5000€ annab välja
