Tükike kõige ilusamat Soomet: kurb, naljakas ja hooliv

Tero on poja Henri üksinda üles kasvatanud. Nad elavad metsaservas Põhja-Soomes. Päevad mööduvad tavaliselt mootorite kallal nokitsedes, teleka ees istudes või siis eilset suppi soojendades. Kõige tipuks tahab koer kogu aeg tuppa saada. Nende lähedal elavad vanaema ja vanaisa, kes on koos vanaks jäänud. Kui Henri ühel päeval oma tüdruksõbraga kokku kolib, jääb Tero üksi. Tero jaoks on see suur muutus, ta ei oskagi ilma pojata elada.

Jukka Kärkkäinen kohtus selle perega juba 2009. aastal ja on neid filminud 15 aastat. Tegelased vananevad meie silme all. Roy Anderssoni moodi täpselt komponeeritud kaadrid lisavad loole sügavust ja annavad tähenduse asjadele, mis tunduvad iseenesestmõistetavad. Argielu vahele kõlavad rahvalaulud ja šlaagrid, mis ütlevad soomlaste kohta rohkem kui ükski intervjuu. See on lugu sellest, kuidas kolm põlvkonda mehi hoolitsevad üksteise eest ja armastavad oma peret, isegi kui nad seda sõnadega väljendada ei oska.

Mikk Granström