Vere nimel
Kaks venda sukelduvad Nice’i kuritegelikku allmaailma, kus kättemaks ja usk läidavad surmava lahingu.
Akaki Popkhadze debüütfilm riisub Nice’ilt pealiskaudse glamuurI ja ilu.
„Vere nimel“ on kaasahaarav kriminaaltriller, mis jälgib julma mõrva tagajärgi Nice’is, kui võimsa Vene oligarhi pähe tapetakse üks Gruusia kogukonna liige. Järgneva kaosega tuleb tegeleda püüdlikul õigeusupreestril Tristanil ja tema võõrandunud kättemaksuhimulisel vennal Gabrielil. Sukeldudes linna kriminaalsesse allilma, puutuvad nad kokku halastamatu kohaliku krimibossiga, kes sunnib neid silmitsi seisma oma lõhenenud peresidemetega. Usu, kättemaksu ja lojaalsuse teemasid käsitlev film põimib kokku keerulise narratiivi, mis uurib nende valikute süngust. Filmi rabav vaatenurk toob vaatajateni karmi reaalsuse – painava loo vendadest, kes on sattunud armastuse ja verevalamise vahele.
Milani Perera
Gruusia eriprogrammi saateteksti loe siit - https://poff.ee/uudis/lilled-ei-vaiki-gruusia/
Akaki Popkhadze (1991) sündis Gruusias, aga elas kuni kolmeteistkümnenda eluaastani Venemaal. Seejärel kolis ta perega Prantsusmaale Nice’i. Aegamööda õppis ta selgeks prantsuse keele – suureks abiks oli televiisorist näidatav Hercule Poirot’ sari. Perekonnal polnud uues riigis kerge ning üsna peagi tuli tal tööle minna. Ta oli näiteks turvamees luksusvillades ning Monaco ja Saint-Tropez’ ööklubides kelner. Ta õppis Nice’is Audiovisuaalproduktsiooni kõrgkoolis ja pöördus tagasi lapsepõlveunistuse – filmide tegemise – juurde. Lühifilmi „The Sun of the Sleepless” (2017) näidati ka PÖFF Shortsi programmis. Järgneval aastal kirjutas ja lavastas ta mängufilmi „Je vois”, mis on üles võetud ühe 36-minutilise võttega. Film tõi talle parima režissööri auhinna Kopenhaageni filmifestivalil. „Vere nimel“ (2024) on ta esimene täispikk mängufilm.
Brûle le sang (In the Name of Blood, 2024)