Valguse murdumine
Kahe päikeseloojangu vahel kogeb noor Una nii armastust, sõprust ja ilu kui ka kurbust.
Islandi režissööri Rúnar Rúnarssoni („Vulkaan“, „Varblane“, „Kaja“) täiskasvanuks saamise draama uurib leina kogemust läbi teismelise silmade. Mõtlik ja liigutav film avas sel kevadel Cannes’i filmifestivali prestiižse Un Certain Regard võistlusprogrammi. Lugu viib vaataja Islandile ning jälgib noore kunstitudengi Una (Elín Hall) elu ühe suvepäeva jooksul, mil neiu maailm hakkab kokku varisema pärast seda, kui ta kaotab armastatud inimese. Suutmata oma tõelisi tundeid väljendada, peab Una tegelema nii enda kui ka end ümbritseva emotsionaalse segadusega, hoides samal ajal üht saladust. Rúnarsson näitab, kuidas üksainus päev võib muuta kogu elu, kuid ka seda, kuidas kõigest hoolimata saabub homme ikkagi uus päev ning elu läheb edasi.
„Valguse murdumine“ kuulub Euroopa filmiakadeemia auhinnale kandideerivate filmide eelvalikusse.
Rúnar Rúnarsson (1977) on rohkelt auhinnatud Islandi režissöör ja stsenarist. Ta on sündinud Reykjavikis, aga elas seitse aastat Taanis ja lõpetas 2009. aastal ka Taani Filmikooli. Rúnarssoni tunnustatud lühifilmid on saanud üle saja rahvusvahelise auhinna – lisaks ka Oscari-nominatsiooni 2004. aasta lühifilmi „The Last Farm” eest. Lühifilmid „2Birds” (2008) ja „Anna” (2009) valiti Cannes’i filmifestivalile. Täispika mängufilmi debüüt „Volcano” (2011) valiti Cannes’i Directors’ Fortnighti valikusse ning film pälvis kokku 17 rahvusvahelist auhinda arvukatelt filmifestivalidelt. Rúnarssoni festivaliedu jätkus mängufilmiga „Sparrows” (2015), mis kogus 20 rahvusvahelist auhinda, nende seas parima filmi preemia São Paulost ja San Sebastianist ning Hõbedase Hugo auhinna Chicago filmifestivalilt. 2019. aasta film „Echo” esilinastus Locarnos ning võitis kuus rahvusvahelist auhinda.
Eldfjall (Vulkaan, PÖFF 2011), Þrestir (Varblased, PÖFF 2015), Bergmál (Kaja, PÖFF 2019), Ljósbrot (When the Light Breaks, 2024)