Umbracle
Christopher Lee kummitab Barcelonas.
Hispaania modernismi ja Euroopa avangardi ühendaja Pere Portabella – kes oli muu hulgas Buñueli, Saura ja Ferreri filmide produtsent – lõi 1972. aastal ehk enda julgeima filmi „Umbracle“.
Franco režiimi tsensuuri ja surmanuhtluste ajal salaja filmitud teos muudab allutatud subjekti vaigistamise ja killustamise oluliseks filmikunsti vahendiks autoritaarse diskursuse sümboolse vägivalla vastu.
Sellest eeldusest lähtudes kulgeb film fantaasialinnas: narratiivsetest sidemetest vabanenud Christopher Lee triivib kummituslikus Barcelonas, samal ajal kui montaaž seob kokku šokeerivad stseenid, kaotab ülemvõimu reeglid ja pingestab vaatajate ootusi. See jõudude kombinatsioon võimaldab filmitegijal katsetada kino kui vastupanu piire ja teha ruumi kriitiliseks ümberkujundamiseks tänapäeva kinos.
Kõige selle tõttu on „Umbracle“ siiani sümbol kino formaalsele väele astuda vastu igasugusele autoritaarsele pilgule.
Adrián Onco
Pere Portabella (1927) on Hispaania filmirežissöör, produtsent ja poliitik. Ta õppis Madridis keemiat. Aastal 1959 asutas ta produktsioonifirma Films 59, mis tootis olulisi filme, näiteks Luis Buñuel'i „Viridiana“ (1961). Tema kõige silmapaistvamad lavastajatööd on filmid „Nocturno 29“ (1969), „Cuadecuc, vampir“ (1971) ja „Umbracle“ (1972). Tema teosed ühendavad sageli dokumentaalseid ja ilukirjanduslikke elemente, kasutades uuenduslikke võtteid poliitiliste ja sotsiaalsete teemade käsitlemiseks. Portabella poliitiline aktivism viis ta poliitikukarjäärini – 1977. aastal valiti ta Hispaania esimestel demokraatlikel valimistel senatisse ning ta osales Hispaania põhiseaduse koostamises. Oma karjääri jooksul on ta saanud mitmeid auhindu, sealhulgas Riikliku Filmiauhinna 2009. aastal ja Gaudí d’Honor auhinna Kataloonia Filmiakadeemialt (2012). Tema filme on esitatud retrospektiivides näiteks New Yorgi moodsa kunsti muuseumis ja Pompidou keskuses Pariisis.
Filmograafia:
(Valik/Selected): Nocturno 29 (1969), Cuadecuc, vampir (1971), Umbracle (1972), Pont de Varsòvia (1990), Die Stille vor Bach (2007), Informe general II. El nou rapte d'Europa (2015, doc)