Kui Umberto Eco 2016. aastal suri, muutus viraalseks video, milles ta jalutab oma Milano kodu raamatukogu ühest otsast teiseni – see kestab tervelt 1 minut ja 19 sekundit ning meenutab kõndi labürindis, mille puhul ainult selle rajaja teab, kust läheb õige tee.

Ilma selle hiiglasliku koguta, nende 30 000 uue ja 1500 antiikse raamatuta, mida see sisaldab, on raske mõista ka Ecot. See on maailm, kus sündisid tema ideed ja mõtted. Davide Ferrario mänguline film on unikaalne sissevaade sellesse – kõige kummalisemad raamatud ärkavad siin ellu, teejuhiks nende omanik ise. Eco räägib kaasahaaravalt lugemise tähtsusest, info üleküllusest, valeuudistest... – kõigest sellest, mis on aktuaalne siin ja praegu.

Raamatukogud on inimkonna mälu, meeldis Ecole rõhutada. Tasub kuulda võtta ka neil, kes nende tähtsusest, ka kõige väiksemate omast, aru ei saa ja neile hingekella löövad.

Tiit Tuumalu