Keskklassi isa Ricardo sõidab oma kahe tütrega järve ääres asuvasse suvemajja Lõuna-Tšiilis. Ühel päeval näevad nad jahiga merel seilates kolme noort kohalikku kalurit, kes vehivad neile paadist, mis on kiirelt veega täitumas. Ricardo keeldub appi minemast, väites, et tüübid näevad kahtlased välja, ning pälvib sellega oma vanema tütre meelepaha.

Eelarvamused, hirmud ja klassivahede kokkupõrked on liikumapanev jõud selles psühhodraamas, mis areneb peagi pinevaks trilleriks. Film, mille tegevus toimub peamiselt jahil (vesi ‒ kindel, kuid dünaamiline; avatud, kuid samas piiratud), siinsed vaated ja hoiakud, kaamera liikumine, montaaživõtted ja suurepärased näitlejatööd (eraldi tuleb ära märkida Alfredo Castro ja Consuelo Carreño loomingulist duelli, kes seisavad taas vastamisi pärast vaimustavat ülesastumist filmis „Algunas Bestias“) kirjeldab usaldamatust ja diskrimineerimist, pakkudes vaatajale täiuslikku kinoelamust.

Vaid üksikutele elementidele tuginedes suudab debüütrežissöör Nicolás Postiglione ehitada žanriliselt tugeva töö, mis lisaks (nauditavale) pingele ja tempole paljastab ühe olulise kaasaegse nähtuse (ja mitte vaid Tšiili ühiskonnas): hirm teiste inimeste ees ja puudulik suhtlemisoskus.

Javier Garcia Puerto