Tintsinine
Sel aastal võistleb „Kriitikute valikute“ programmis esimest korda animafilm. See on László Csáki „Tintsinine“.
Kindlasti tunnevad kõik, kes kasvasid üles raudse eesriide "idaküljel" enne 1989. aastat, selle hämmastava animatsiooniga sidet. Film jälgib kolme noort ungarlast, kes otsustavad võltsitud rongipiletitega läände reisida. Algselt lihtsalt lõbusast mõttest saab kähku tulus musta turu töömudel. Kuid varsti on noortel võimud kannul. Film põhineb Oscari võitnud „Sauli poja“ produtsendi Gabor Sipose originaalideel.
Teose visuaalne stiil on omanäoline ja sobib hästi teemaga. Rändame otsekohe tagasi kujutatud aega. Kasutatud dokumentaalkaadrid on nutikalt valitud ja väga meelelahutuslikud. Silmapaistev animatsioon paneb neid „süngeid“ aegu uuesti läbi elama, lootes, et need ei tule enam kunagi tagasi.
Niki Nikitin

Laszlo Csaki (1977) lõpetas Ungari Kunsti- ja Disainiülikooli (praegu Moholy-Nagy Kunsti- ja Disainiülikool ) visuaalse kommunikatsiooni osakonna. Tema õpetaja ja mentor oli János Szirtes. Ta on interdistsiplinaarne kunstnik, kes tunneb end ühtviisi mugavalt nii animafilmide, lühimängufilmide, dokumentaalfilmide, muusikavideote kui ka reklaamide loomisel. Ta on osalenud fotograafia, intarsia ja graafikaga üksik- ja grupinäitustel Ungaris ja välismaal. Ta teeb nii autoriloomingut kui ka tellimustöid. Aastatel 2005–2015 oli ta MOME animatsiooni ja meediadisaini õppejõud ning 2006–2008 meediadisaini programmi juht. Alates 2013. aastast õpetab ta animatsiooni Budapesti Ülikoolis. „Tintsinine“ on esimene Ungari täispikk animeeritud dokumentaalfilm.
Filmograafia: Az ifjúság megnyugtat (2002, co-dir), Kék Pelikan (Pelikan Blue, 2023)




