Väikeriikides väidetakse tihti, et piiratud võimaluste juures ei ole režissööridel võimalik hoida oma loomingulist vormi. Albaanlane Gentian Koçi lükkab selle väite ümber või on ta lihtsalt erand. Tema debüüt „Daybreak“ (2017) osales poolesajal filmifestivalil ja esindas Albaaniat Oscarite rallil. PÖFFile tuleb autor oma teise mängufilmiga ning juba enne maailma esilinastust Tallinnas otsustas Albaania esitada selle filmi kandideerimiseks Oscaritele.

Kaks keskeale lähenevat lahutamatut venda elavad koos. Nad on identsed kaksikud ja kurttummad. Lisaks on veel neid tihti külastav Ana, ühe venna tüdruksõber. See on nagu pisike idüll vaikuse maailmas. Kord õhtul autoga koju sõites hägustub roolis oleva venna nägemine. Arstid selgitavad, et tegu on geneetilise haigusega, mis lõpeb pimedaks jäämisega. Paraku puudutab see mõlemat venda. Nii liigub nende elu vaikuse maailmast pimedusse. Ana teeb meestele tassi kohvi, aitab neil jalga panna uued kingad, ning vennad langetavad eksistentsiaalse otsuse.

Autor määratleb filmi eksistentsiaalse draamana. Jutustatav filmilugu on lihtne ja selge. Kuid režissöör oskab misanstseenidega luua kauaks meelde jääva emotsiooni. Ning muidugi tuleb esile tõsta näitlejate, kaksikvendade Rafael ja Edgar Morais’ sügavalt läbitunnetatud rollisooritusi.

Mihkel Möölman