Tagurpidi torn
Põnevik “Tagurpidi torn” räägib lastekamba suvest unises alevikus, kus ainukest lõbu pakub lihtsalt hängimine ja turnimine mahajäetud tootmiskompleksis. Seal viibimine keelatakse neile aga ära. Kamba pealik Kristjan ning tema sõbrad Ariel, Loore, Mia-Margot ja Siim otsustavad keelust üle astuda. Otsus muudab nende elu ning paneb sõbrad karmi vastasseisu. Jääbki lahendada küsimus, mis on õige ja mis vale.

Jaak Kilmi (1973) lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli juurde loodud filmikooli esimeses lennus (1998) lühimängufilmiga „Külla tuli“. Ta on tegutsenud filmikriitikuna, töötanud reklaami alal ja olnud õppejõud. Koos Andres Maimikuga on ta uue sajandi algul vändanud mitu dokumentaalfilmi nagu „Suur õde“ (2000), „Isamaa ilu“ (2001), „Elav jõud“ (2004) jpt, mis on tugevalt mõjutanud Eesti tõsielu žanrit. Koos Rene Reinumägiga lavastas esimese täispika mängufilmi „Sigade revolutsioon“, mis pälvis Moskva filmifestivalil žürii eripreemia. Tänaseks on Kilmi olnud lavastajaks või kaaslavastajaks rohkem kui 20-le täispikale mängu- ja dokumentaalfilmile, sh filmidele „Disko ja tuumasõda“ (2009), „Sangarid“ (2017), „Tagurpidi torn“ (2022) ja viimati „Vari“ (2024).
Sigade revolutsioon (PÖFF 2004, co-dir), Disko ja tuumasõda (PÖFF 2009, doc), Kristus elab Siberis (2015, co-dir, doc), Sangarid (2017), Minu spioonist isa (2019, co-dir, doc), Jõulud džunglis (2020), Tagurpidi torn (PÖFF 2022), Vari (Shadow, 2024)




