Kaks paralleelselt läbi elu kulgevat võõrast jõuavad transformatiivse vabanemiseni.

Eka on sügavalt vapustatud, kui tema tädi, kes helistab talle sageli, et kõneposti ühepoolseid vestlusi jätta, välismaal enesetapu sooritab. Niko ehitab endale tehisaru „sõbra“, kellega on hea muust maailmast eralduda. Kaks peategelast puutuvad korraks kokku, et seejärel taganeda enda loodud üksindusse... ja linn voogab lakkamatult otse nende akende taga, luues elu.

Režissööri märkus: Nii inimeste omavahelised suhted kui ka inimeste suhe välismaailmaga on terviklik ja ühtne. See hõlmab nii valu kui ka rõõmu ja meil tuleb sellega silmitsi seista. Enese isoleerimine eraldusjoonte taha ei ole lahendus, sest kõik on omavahel seotud. Film sisaldab erinevaid komponente ja on seega hübriid, kus dokumentaalne materjal on segatud fiktsiooniga. Filmi kallal töötades oli minu kui režissööri jaoks kõige huvitavam ja põhiline väljakutse see, kuidas kõiki neid komponente ühtseks ja sidusaks filmikangaks põimida.

Gruusia eriprogrammi saateteksti loe siit - https://poff.ee/uudis/lilled-ei-vaiki-gruusia/