Seda filmi vaatas Ingmar Bergman vähemalt korra aastas.

Ja miks ta poleks pidanudki – ta pidas seda kõigi aegade suurimaks kinematograafiliseks meistriteoseks, kust on ikka ja jälle õppida.

Ilmselt pole juhus seegi, et just see ja „Seitsmes pitser“ on mängufilmidest ainsad, mille Rootsi valis äsja oma sajast kõigi aegade silmapaistvamast loomingulisest saavutusest kokku pandud riiklikusse kultuurikaanonisse.

Selma Lagerlöfi jutustusel põhineva 104-aastase tummfilmi aluseks on legend, mille järgi peab see, kes sureb 31. detsembril viimasena, korjama järgmise aasta jooksul kokku elavate kirjast lahkuvate inimeste hinged – hakkama surmakutsariks. Victor Sjöström mängib ise David Holmi, kes elu ja surma piiril kõikudes seisab silmitsi kurjaga, mida ta on korda saatnud.

Teedrajavate eriefektide ja uuendusliku loojutustamisviisi tõttu väga nüüdisaegselt mõjuvale linateosele on kirjutanud saatemuusika üks tänapäeva viljakamaid rootsi filmiheliloojaid Matti Bye.

Eestis pole seda ammu näidatud – seda enam tasuks võimalust kasutada.

Tiit Tuumalu