Kui märgata kinokavas kolmetunnist perekonnadraamat pealkirjaga „Suremine“, ei oskaks arvatagi, et tegu on tänavuse üleilmse festivalihiti ja publikumagnetiga.

Seitsmekümnendates eluaastates Lissy on oma lastest võõrandunud ning abikaasat dementsusele kaotamas. Tema keskealine poeg Tom ei suuda oma luhtaläinud armastusest lõplikult lahti öelda ning on endise tüdruksõbra lapse „kasuisa“. Koos depressioonis sõbra Bernardiga suunab ta kogu energia orkestriteose „Suremine“ täiuslikkuseni lihvimisse. Tomi õde Ellen on minevikutraumadele otsa vaatamise asemel valinud alkoholi ja vajutanud gaasi põhja enesehävituse teekonnal.

Matthias Glasner on ühe perekonna ja selle lähikondlaste loo liigendanud viieks eriilmeliseks osaks, mis harutavad eri tegelaste vaatenurkade kaudu lahti tänapäevaste pere- ja armusuhete düsfunktsionaalsed nurgad, kus annavad tooni läheduse igatsus, üksildus ja hirm keerulistest teemadest rääkimise ees. Psühholoogiliselt põnevad karakterid ja nö „elust enesest“ huumor muudavad „Suremise“ paeluvaks (pun intended), pannes iga vaataja endasse pilku heitma.

„Suremine“ esilinastus 2024. aasta Berliini filmifestivalil, kus pälvis parima stsenaariumi Hõbekaru. Filmis teevad meisterlikud rollid Saksa tippnäitlejad, kellest eestlastele on seriaalist „Babülon Berliin“ tuttavad Lars Eidinger ja Ronald Zehrfeld. Saksa filmiakadeemia on selle nimetanud ka aasta parimaks kodumaiseks mängufilmiks. Ühtlasi kuulub „Suremine“ Euroopa Filmiakadeemia parima meesnäitleja auhinnale.

Eliisa Pass