Kui palju hinge mahub ühte hetke?

Tokyos, Sakaigawa treeningmajas, algab uus aasta nagu iga eelmine. Koidikul liiva peal vaikuses, kus kõlab ainult kehade kokkupõrge. Kolm meest on samal teekonnal eri kohtades. Teismeline Yonezawaryu on just saabunud. Ta näeb esimest korda, mida see sport kehaga teeb, ja hakkab kahtlema, kas ta tahab üldse jääda. 24-aastane Hiradoumi on tõusev täht, kellele pannakse terve Jaapani lootus. Terunofuji on 33-aastane mongoollane, ainus tegutsev yokozuna ja kümnekordne meister. Terunofuji tõdeb, et sumoga lühendab ta oma elu kümne kuni kahekümne aasta võrra. Kas on mõtet jätkata või jääb järgmine turniir tema viimaseks?

Dokumentalist Erik Shirai on pääsenud maailma, kuhu kaameraga tavaliselt sisse ei lasta. Ta filmib seda nagu pühamut: kontrastne mustvalge ja teepruun seepia, kehad valguses nagu skulptuurid, aeglus, milles on näha, kui palju üks tõuge endas hõlmab. See on film austusest nii spordi kui ka kogu selle kultuuri vastu. Just selles ongi tema jõud. Ta vaatab meestele otsa hetkel, mil nad ka ise ei tea, kas enam jaksavad.

Mikk Granström