Suflee on kokakunsti struktuurse terviklikkuse musternäide. Seda peamiselt vaid õhust ja munast koosnevat ajutist desserdiskulptuuri ei hoia koos peaaegu miski muu kui kuumus, õige ajastus ja kondiitri parimad kavatsused. Suflee nautimise juurde kuulub aga ka teadmine selle hõrgu struktuuri kokkuvarisemisest. Sarnast sümboolsust kannab Viinis asuv hotell Intercontinetal, mille kunagine hiilgus on tasapisi alistunud vaiksele dekadentsile. Sellega keeldub leppimast hotelli pikaaegne juhataja Lucius Glantz (Willem Dafoe), kelle jaoks tähendab Intercontinental palju enamat kui lihtsalt hoonet või töökohta. See on tema terve elu. Kui mees saab teada, et hotelli on ära ostnud argentina investor, kes plaanib hoone maha lammutada, asub Lucius meeleheitlikku võitlusse ainsa kodu eest, mis tal kunagi olnud on.

Argentina režissööri Gastón Solnicki draamakomöödia on lugu kaotusest, pärandi säilitamise ja pikaajaliste institutsioonide ajaloo jätkamise olulisusest. Ühtlasi on see ka armastusavaldus Viinile. Film esilinastus Veneetsia filmifestivali programmis „Orizzonti“.