Geniaalse režissööri Ulrich Seidli värskeim film „Sparta“ on teine osa Seidli imelisest kinematograafilisest kolmeosalisest teosest olemise, armastuse, kuristike ja eriti selle teemal, kuidas minevik on moodustab vältimatult osa meie olevikust. „Sparta“ on järg filmile „Rimini“, mis linastus käesoleva aasta Berlinale võistlusprogrammis ja pälvis hulganisti kiitust Palići Filmifestivalil.

Ewald (Austria ikka ja alati suurepärane enfant terrible Georg Friedrich) kolib Austriast Rumeeniasse, et puhta lehena alustada. Kallimast lahku läinud, muudab ta rühma Rumeenia poistega mahajäetud koolimaja Sparta-nimeliseks džuudolaagriks, mis tegelikult kujutab endast kantsi.

Kui „Rimini“ on Lynchi „Metsikute südamete“ stiilis naljakas film, hea maitse piiril mängivat muusikat ja näitlemist, siis „Sparta“ on tundlik, vaoshoitud, lausa vaga. Taas kord moodustub Ulrichi meisterlikkusest lavastajana ja tema kolleegide osavusest tervik, tõeline unistuste meeskond. Mainigem vaid montaaži la grande dame’i Mona Willi.

Pühendame linastuse hiljuti lahkunud silmapaistva näitleja Hans-Michael Rehbergi mälestusele, kes tegi selles filmis oma viimase rolli.

Niki Nikitin