Solastalgia
See film on haruldane maiuspala: kunstipärane uuring noore sugupõlve aktiivsusest nende võitluses kliimamuudatustega. Nii nagu selles filmis, kasutatakse dokumentaalmaterjale ka paljudes teistes, kuid vaid üksikud neist valivad sellise hübriidversiooni nagu „Solastalgia“, kus kombineeritakse dokfilmi ja fiktsiooni, et uurida lähemale sisetunnet, mis aktiviste nii kütab kui ka pidurdab: tunne, et me kaotame maailma.
Selles kunstilises ja tõepärases sissevaates Fridays for Future sugupõlvele võitleb Edda ängiga meie planeedi hävimise pärast: see nähtus kannabki nimetust solastalgia. Otsides pelgupaika
Põhja-Friisi saarel nimega Pellworm, kohtub ta noore taluniku Sophiega, kes on kohtusse kaevanud Saksamaa valitsuse, väites endal olevat õiguse tulevikule.
Režissöör Marina Hufnagel, kes on ka ise tuntud aktivist, kombineerib meisterlikult Marie Tragousti näitlejatööd Edda rollis päris elust tuntud võitleja Sophie Backseni ja teistega.
Meeleseisundit ja elu uuritakse sügavamalt uudistevideote foonil nii digiekraanidel kui ka looduses. Looduses, mis on ohus. Looduses, mida saavad päästa vaid tõelised mässajad.
Christoph Gröner
Marina Hufnagel on õppinud filmi ja teleajakirjandust Münchenis (HFF Munich). Oma filmides käsitleb lavastaja kaasaegseid ja aktuaalselt põletavaid globaalse sisuga küsimusi. Tema esikfilm „Exile in Waterloo“ esilinastus mainekal dokumentaalfilmide festivalil Vision du Réel Nyonis. Poliitiliste teemade kõrval on talle olnud tähtis ka inimese ja looduse omavaheline läbisaamine. Oma viimases dokfilmis „Above the Timberline“ käsitleb ta antud teemat Nepaali Himaalaja näitel. Film esilinastus Müncheni Dokfest festivalil 2018. Marina esimene täispikk film „Solastalgia“ on hübriidfilm kahest noorest naisest, kes otsivad lahendusi kliimakriisist väljumiseks.
Filmograafia
Solastalgia (2022)