Solaris

Kõige auhinnatum, kuulsam ja paraku ka Stanisław Lemi enda poolt vihatum ekraniseering on samasugune mõttemäng nagu neli aastat varem valminud “2001: kosmoseodüsseia” (1968, rež Stanley Kubrick). Andrei Tarkovski kolmas pikk film on tehtud ulmefilmi kohta naeruväärselt napi eelarvega, kuid oma suurejoonelisuse ja kinematograafilise väljendusviisiga pakub siiani naudingut, arutledes teemal, mida tähendab olla inimene.

Filmi süžee hargneb kosmosejaamas, mis uurib saladuslikku planeeti Solaris. Maale jõuavad signaalid, et meeskond on sügavas emotsionaalses kriisis ja teaduslik tegevus on soikunud. Olukorda tuleb hindama psühholoog Chris Kelvin (Donatas Banionis), kes kohtub jaamas nii veidralt käituva meeskonna kui ka oma ammu surnud naisega… Vähehaaval hakkab Chris mõistma, et Solarisel on võime äratada ellu inimeste mälestused.

Filmiajaloo üheks olulisemaks ulmefilmiks nimetatud “Solaris”, mis põhineb Lemi 1961. aastal ilmunud romaanil, pälvis 1972. aastal Cannes’i filmifestivalil žürii peapreemia. Filmis, kust leiab iga vaatamise järel aina uusi ja uusi kihistusi, teeb ühe oma elu rollidest ka Jüri Järvet.

Filmi linastust toetavad Poola Vabariigi Suursaatkond ja Adam Mickiewiczi instituut.