Maailma esilinastus
Sülita mulle näkku
Kas te oleksite valmis oma filmi lõpus surema? Arvatavasti JAH, kui see ainult veenaks Eesti Filmi Instituuti!
Mitte keegi ei toeta manifestfilmi kolmest vanast luuserist, kui isegi filmikriitik Tristan Priimägi ei tundnud oma raamatus „101 Eesti filmi” vajadust kirjutada kannatavatest, tõrjutud ja unustatud kineastidest. Ainult Oja Eedi „Autoportree emaga” on seal sees.
Väike, isiklik ja aus minimalistliku eelarvega eksperiment 12 aasta jooksul filmitud nostalgilistest arhiivikaadritest ja (enese)iroonilistest vempudest. Manfred jälgib Kristjani (Svirgsden) kohtumisi Eediga. Üks aasib teist ja teine esimest. Kumb on ikkagi kõvem filmimees? Kes on jätnud kultuurilukku sügavama jälje? Ole sa nii hädine kui tahes – selgus peab majas olema!
Lõõbi tagant aimdub aga valusat tõdemust, kuidas aeg kaob käest ja elutööd ähvardab unustamine.
Edvinas Pukšta
Manfred Vainokivi õppis aastatel 1998–2001 Eesti Kunstiakadeemias kujunduskunsti ja töötas 1982–1988 Eesti Telefilmis operaatori assistendina ja kombineeritud võtete operaatorina. Alates 1998. aastast on ta töötanud produtsendi, operaatori, kunstniku ja režissöörina stuudios Parunid & Vonid, mis kannab alates 2006. aastast nime Filmivabrik OÜ. Ta on lavastanud hulgaliselt portreedokumentaalfilme, mis on linastunud ka PÖFFil. Koos Valentin Kuigiga lavastas ta 2016. aastal mängufilmi „Perekonnavaled“.
Filmograafia:
valik/selected: Valli baar (PÖFF 2009, doc), Elu on lill (Life is a Flower, 2010, doc), Tsirkuselaps (Wunderkind, PÖFF 2010, co-dir, doc), Baskin (2012, doc), Perekonnavaled (PÖFF 2016, co-dir), Kirjanikuga voodis (PÖFF 2019), Mephistopheles (PÖFF 2020), The Best of Salieri, ehk mina, eesti režissöör (PÖFF 2021)
Balti Filmi võistlusprogrammi stipendium 5000€ Piletilevilt
